Siis on nad head ja ravivad paljusid haigusi. Lodjapuu marjadest valmistatakse ravimteed. Teega saab ravida külmetusköha, läkaköha, bronhiiti ja kopsupõletikku. Teed soovitatakse kasutada ka vitamiiniteena. Teega võib kuristada kurku. Lodjapuu marjad aitavad südamehaiguste, kõrgvererõhu ja krampide korral. Marju saab kasutada ka verejooku peatamiseks ja tursete vähendamiseks. Venelased keedavad lodjapuu marjadest ka moosi ja teed ja valmistavad mahla. Kuivatatud marju segatakse saiajahu sisse ja sellest küpsetatakse saia. Lodjapuu on valitud ka 2013. aasta puuks. Allikad: Luuk, O. (2013). Lodjapuu, aasta põõsas. Eesti Loodus, nr 3, lk 16-19. Kõivupuu, M. (2013). Lodjapuu rahvapärimuses. Eesti Loodus, nr 6-7, lk 58-59.
taimeperekond Ta on üks väärtuslikemaid taimseid toiduaineid Nisu on kultuurtaim, mis on juba 9000 aastat vana, kuid ta pole kõige vanem Esimesed nisukasvatajad EesAasias elasid neoliitikumi ehk noorema kiviaja alguses LIIGID Kultuurinisu liike on ligi 20 Nad jaotatakse paljasteralisteks ja sõklateralisteks Paljasteralise nisu terad eralduvad peksmisel kergesti sõkladest Tähtsamad liigid on pehme nisu ehk harilik nisu (saiajahu) ja kõva nisu millest valmistatakse makarone TALINISU JA SUVINISU Tuntakse talinisu ja suvinisu Talinisu on suurema saagikusega, kuid nõuab ka paremaid kasvutingimusi Talinisu külvatakse augusti lõpul või septembri algul ning tema oras elab üle talve ning lõikus toimub järgmisel aastal Suvinisu külvatakse kevadel ja lõigatakse sügisel Eestis kasvatatakse suvinisu LEVIK Päritolumaaks peetakse viljaka poolkuu
Nisu eksportijad Ukraina Kasahstan Venemaa USA Kasutamine Nisu Nisujahu (leib, sai, koogid, pudrud, pastaroad, Eksport Import manna, sepikujahu jms) Nisu liigid Kultuurnisu liike on ligi 20, mis jaotatakse paljasteralisteks ja sõklateralisteks Paljasteralise nisu terad eralduvad peksmisel kergesti sõkaldest Tähtsimad liigid on: a) pehme nisu ehk harilik nisu (saiajahu) b) kõva nisu (sellest tehakse makaronitooteid). Tuntakse: a) talinisu - suurema saagikusega, kuid nõuab ka paremaid kasvutingimusi. Talinisu külvatakse augusti lõpul või septembri algul ning tema oras elab ületalve. Lõikus toimub järgmisel aastal b) suvinisu - külvatakse kevadel ja lõigatakse sügisel. Eestis kasvatatakse suvinisu Huvitavat Arvatakse, et juba 7000 aastat tagasi õppisid inimesed valmistama nisuleiba. Tollases
valmistatavaid portsjoneid kokku 0 Retsepti kaal Valmistamise kaal Hind km- ta Ühiku jrk.nr Toiduained Ühik 1 bruto Kao % 1 neto x bruto x neto hind 1 Muna tk/kg 0,750 0,038 0,000 0,000 0,00 2 Saiajahu kg 0,032 0,032 0,000 0,000 0,00 3 Piim 2,5% l 0,100 0,100 0,000 0,000 0,00 4 Või kg 0,008 0,008 0,000 0,000 0,00 5 Sool 0,000 0,000 0,000 0,000 0,00
Nisuteradest valmistati ka putru. Nisust saab jahvatada mannat ja sepikujahu.Peenikest nisujahu hakati tegema alles 300 aastat tagasi. Nisu kasvab hästi soojemates maades. Nii ei kasva Eesti põldudel kaugeltki nii hea nisu, kui Ukrainas. Eestlaste toiduks tuuakse nisu sisse väljastpoolt. Kultuurnisu liike on ligi 20. Nad jaotatakse paljasteralisteks ja sõklateralisteks. Paljasteralise nisu terad eralduvad peksmisel kergesti sõkaldest. Tähtsimad liigid on pehme nisu ehk harilik nisu (saiajahu) ja kõva nisu (sellest tehakse makaronitooteid). Tuntakse talinisu ja suvinisu. Talinisu on suurema saagikusega, kuid nõuab ka paremaid kasvutingimusi. Talinisu külvatakse augusti lõpul või septembri algul ning tema oras elab ületalve. Lõikus toimub järgmisel aastal. Suvinisu külvatakse kevadel ja lõigatakse sügisel. Eestis kasvatatakse suvinisu. Heino Kiik - Maailma viljad, Tallinn "Valgus", 1989 RUKIS
tüüp-1050, jämedama jahvatusega, hallika värvusega, sisaldab hästi nähtavaid kliisid ja täistera- ehk lihtjahu (tüüp-1600 ja -1700), kliisid ei eraldata, hallika või kollaka värvusega. Valmistatakse ka vitaminiseeritud jahu, mis on kõrgematesse sortidesse kuuluv jahu, kuhu on lisatud B-rühma ja C-vitamiini. Pitsajahu koostisse kuuluvad jahu, suhkur, taimerasv ja sool. Valmistatakse veel teisi eriotstarbelisi jahusid saiajahu, kuklijahu, kondiitrijahu jt. Liimvalgu sisalduse järgi liigitatakse nisujahu gruppidesse A (minimaalne liimvalgu sisaldus 33%), B (31%), C (28%), D (25%), E (22%), F (19%) ja G (15%). Liimvalgud on gliadiin ja gluteiin, mis jahu veega segamisel paisuvad ning moodustavad vetruva ja elastse kummitaolise massi. Taigna kerkimisel ja küpsetamisel hoiavad need kinni süsihappegaasi, mis võimaldab saada poorse ja suure mahuga toote
annaabi.ee 
