1.Manivaldi matused -onu Vootele võttis kaasa. Hõbesõrmus punase kiviga- Meeme andis 2.Leemeti (heleda peaga, kõhn) ema ei söönud leiba ja odrakörti. Isa tahtis elada linnas ema aga metsas. Isa sai tänu emale surma, sest ema sahmerdas karuga. Salme-leemeti õde, viis aastat vanem 3.Öökullimunad olid Leemeti lemmikud. Pärtliga hiiliti linnale lähemale. Kohtuti omavanuse tüdruku(Magdalena) ja ta isaga(Johannes), kes oli külavanem. Onu Vootele ei olnud hämmastunud linnainimeste elust. Onu lubas õpetada ussisõnu. 4.Ussisõnade õppetunnid. Raudmehed tapsid vanaisa. Põhjakonnalt abi ei saadud. Leemetile räägiti võigas lugu oma mürgihammastega vanaisast, kes uputati. 5.Suur sõber Ints(rästik)
jooksis Aimega alla tagasi - Maire tegi ukse lahti ja minategelane sai toast välja alla teiste juurde, kus oli ka vanaema Juuliga jutustamas, uurisid fotot - hakati koju minema, vanaema läks Võtiksaare lauda poole, kästes lapsel ees koju minna, kui neiu ajas jonni ja hoides distantsi järgnes vanaemale - järgmisel hommikul sadas lund ja minategelane tegi hoovile oma jälgi kuniks onu ta tuppa ajas, perekond sahmerdas ja saladuskatte all ütles ema minategelasele, et minnakse mullikat tapma - neiu hiilis ka lauda juurde ning jälgis salaja pere toimetusi mullikaga, vaatepilt oli üsnagi ebameeldiv talle ja ta jooksis metsa ja otsustas suure ringiga koju minna nagu tunduks, et ta oleks terve aeg jalutanud, ta ei tahtnud, et pere tema luuramisest teaks - metsas nägi ta Liisut, ta kõhkles endiselt Liisuga suhtlemise ees sellepärast, mida tagatoas
soovib võtta. Neli aastat olid nad üksteist tundnud ning Küllikki sõnade järgi oli naine teda kõik need aastad ootanud. "Ja mõrsja oli õnnelik - kuidas muidu, nii mitme aasta ustava ootuse järele! Sest igaüks teadis, et ta oli oodanud, igaüks tundis lugu kummalistest kosjadest, koselaskumisest ja punasest laulust lahe rannal." Küllikki tegelaskuju on mõneti ka imetlusväärne. On kindel, et naine teadis, kuidas Olavi mööda ilma need neli aastat ringi lasi ning naistega sahmerdas, kuid sellegipoolest on tema tegelaskuju kirjeldatud kui ustavat ja ootavat naist, kes kannatades enda armastatut koju ootab. Siin on näha positiivsemat naisekirjeldust, kuid seda ka vaid ühe nurga alt. Teisalt saab ka Küllikkit tembeldada natukene ullikeseks, sest ta oleks väga kergesti võinud selle aja jooksul endale korraliku mehe leida. Mehe, kes ei rända mööda ilma ringi, naise juurest naise juurde. Kas Küllikki on kujutatud