Käärasend algasend Trepptõus külg ees tõus Käärtõus näguees, suusad käärasendis Otselaskumise asendid - *Kõrgeasend üks jalg on teisest poole jagu ees, sääred veidi ette kallutatud *Põhiasend - -,,- ja keha kallutatakse ette ning käed tõusevad veidi kõrgemale. *Puhkeasend keha kallutatud nii, et saaks küünarnukid jalgadele toetada. *Madalasend nn ,,istub kandadel" Sahkpidurdus sahkasendis, raskus suusa sisekantidel Tele-mark asend maandumine üks suusk teisest ees Hoovõtuasend keha ette poole kallutatud, kergelt kükakil Äratõuge ja õhulend Paigalpöörded - *lehvikpööre eest tõstetakse suusanina sinna, kuhu tahetakse minna ja tuuakse teine suusk juurde *lehvikpööre tagant tõstetakse suusakannad sinna, kuhu minna tahetakse ja tuuakse teine suusk juurde
Keharaskus võrdselt mõlemal jalal Käed tasakaalustamiseks kõrval või all Pidurdusviisid Sahkpidur- kasutatakse otselaskumistel kiiruse vähendamiseks või peatumiseks. Õpetamisel rivistatakse õpilased nõlvaku alla näoga nõlva poole, õpetaja on nõlval näoga õpilaste poole. Imiteeritakse sahkasendit paigal, seejärel harjutatakse sahkpidurit laskumisel. NÕUDED: Jalad laias harkasendis, sääred kallutatud ette Lappi susad on sahkasendis, suusaninad kõrvutis, vahekaugus 10-15cm Reied ja kere ühel sirgel, käed all kõrval, pea veidi ette kallutatud Poolsahkpidur -Kasutatakse põikilaskumistel NÕUDED: Põhilaskumisasendis kanda keharaskus üle mäepoolsele suusale, mis võimaldab orupoolse suusa sahkasendisse viimist ja kantimist, suusaninad kohakuti. Mida järsem on pidurdus, seda enam kallutatakse kere ette, lähendades mäepoolset kätt sahasoleva jala labale.
suusk tõstetakse vajalikus suunas ja samaaegselt kantakse keharaskus välimise jala tõukega pöördesisesele suusale. Tegevust korratakse, kuni õige liikumissuund on saavutatud. Liikumiskiiruse suurendamiseks toimub keharaskuse ülekandmise momendil keppide üheaegne tõuge. Liikumine meenutab veidi lonkamist. Kere kallutada ette ja põlvist liikuma. Jälgida, et tõuge toimuks pöördevälise jalaga. 2. Sahkpöördesse minek ja ka kogu pööre sooritakse sahkasendis. Laias sahkasendis kantakse keharaskus kere kallutamisega pöördevälisele suusale. Seega, kui keharaskus kantakse paremale suusale, toimub pööre vasakule, ja vastupidi. 3. Poolsahkpööret kasutatakse peamiselt raja pöördelistel kohtadel ja koheva lumega nõlvadel. Keharaskus pöördesisesel suusal, pöördeväline suusk koormamata veidi eespool ning veidi kanditud. Pööramiseks kanditakse suusk ja järk-järgult kantakse üle ka keharaskus.
1) Käärpööre aka astepööre– keharaskus pöördevälisele suusale, pöördesisene suusk viiakse väikeste sammukestega käärasendisse pöörde suunas (keharaskus sellele) ja tuuakse teine jalg järele (lk28) 2) Uisusammpööre – Raskus pöördevälisele jalale -> teine jalg viiakse käärasendis libisevalt lumele (raskus sellele üle) -> kere kallutus pöördesiseselt -> pöördeväline suusk tuuakse teise juurde 3) Sahkpööre – nii pöördesse minek kui ka kogu pööre sahkasendis; keharaskus pöördesse minekul pöördevälisele suusale (käsi selle põlveõndlasse) -> keharaskus pöörde lõpus täistaldadele tagasi, pigem kerge tahakallutus, põlved kergelt kõverdatult (lk26) 4) Poolsahkpööre – laskudes „põikilaskumine“ ja pöörates „sahkpööre“. Põikilaskudes jalg ½ pöida ees pool, jalad põlvedest kergelt kõverdatud. Keha ülaosa ja vaade oru poole. Mõlemad kepid nõlva pool. Nõlvapoolsed kandid maas.
annaabi.ee 
