Hõlpsaks kaevandamiseks sobivat kulda arvatakse maapõues peituvat ligikaudu 60 000 tonni, kuid uuritud varu on sellest vaid pool. Suurimad ressursid on Lõuna-Aafrika Vabariigis (35 000 t), USA-s (6940 t), Brasiilias (3870 t), Kanadas (2500 t) ja Venemaal (pole avaldatud). Venemaal on kulda pestud paljudes kohtades, eriti tulemusrikkalt Taga-Baikalimaal, Ida-Siberis ja Kaug-Idas (Leena, Aldani, Indigirka, Oljokma, Vitimi, Kolõma, Amuuri jt. piirkondades), Sahhas (Kulari leiukohas), Tsukotkal, Altais ja Uuralis. Sealjuures on kõigis neis paigus seni toodetud suurte kadudega. Enamus kulda ei lähe siiski eheteks ega isegi mitte kuldmüntideks, vaid seda kasutatakse mujal. Kuna kuld on hea elektrijuht ning seda annab kanda väga kergesti teiste metallide pinnale, kasutatakse seda peaaegu kõikvõimalike kõrgtehnoloogiliste seadmete juures, kus elektrilised ühendused on väga olulised. Näiteks kõigi autode turvapatjadel on kullast vooluring
keskmine temperatuur jaanuaris edelas -18°C, kirdes -43°C, juulis põhjas 12°C, lõunas 20°C, aasta sademehulk väheneb läänest itta 500 mm-st 200 mm-ni. 1.2.Mäestikud ja mägismaad Leena jõest ida poole asetseb mitmeid mäeahelikke ja kõrglavasid. Verhojanski, Tserski ja Kolõma mäestike keskmine kõrgus on 2300 kuni 3200 m merepinnast. Mida rohkem ida poole, seda kõrgemad ja järsumad on mäed. 1.2.1. Tserski mäestik Tserski mäestik on mäestik Venemaal Sahhas (Jakuutias) ja Magadani oblastis. Tserski mäestik kulgeb loode-kagu suunas. Selle kõrgeim tipp Pobeda mägi on 3003 meetri kõrgune. Mäestik on tekkinud Euraasia ja Põhja-Ameerika tektoonilise plaadi piirile. Selle piiri loomus on siiamaale välja selgitamata. Oletatud on nii seda, et mäestiku piirkonnas liiguvad laamad teineteisest eemale, kui ka seda, et mäestik on tekkinud laamade kokkusurumise tulemusena. Tserski mäestik on tektooniliselt aktiivne. Mäestiku avastas 1926
61% territooriumist katab mets (55% on taiga). Venemaa on maavararikkas. Naftavaru on 8,163 mlrd tonni, maagaasivaru 47,57 triljonit m3. Leidub ka palju kivisütt ja pruunsütt. Uraanimaagi poolest on maailmas 9. kohal. Kuue esimese riigi seas raua, vase, plii, nikli, tina, koobalti, volframi, tantaali, vismuti, titaani, liitiumi, berülliumi, tsirkooniumi, kulla, hõbeda ja plaatina varu poolest. Leidub ka boksiiti, mangaani, kroomi, tsinki, elavhõbedat, fosforiiti jne. Sahhas leidub teemente ja Uuralis ning Siberis vääris- ja poolvääriskive. Kaliningradi oblastis on maailma tähtsusega merevaiguleiukohad. 1998.a. oli Venemaal rahanduskriis, kuid peale selle ületamist algas majandustõus, 1999-2005 tõusis SKT keskmiselt 6,4% aastas. Rahandust korraldab ja kommertspankade tegevust kontrollib Keskpank. Venemaa Euroopa osa annab 74% SKT-st. Kõige kiiremini on kasvanud ekspordiks tootvad majandusharud (eriti nafta ja maagaasi ammutamine).
annaabi.ee 
