· Ainete transport. Aktiivne ( kulub energia) , passiivne · Passiivne- osmoos , difusioon · Transportvalgud · Fagotsütoosivõimelised- viiakse rakku suuremad aineosakesed ja makromolekulid. · Retseptorvalgud infovahetus Rakuorganellid · Tsütoplasmavõrgustik- mööda kanaleid ainete rakusisene liikumine. Sile- ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik( ribosoomid ). Sile- membraanil ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahhariitide sünteesist moodustunud ained liiguvad mööda kanaleid ja tsiterne eri osadesse. · Ribosoom- 2-osaline ( mõlemad koosnevad rRNA-st ja valkudest). Rakus tuhaneid. Pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes. Ribosoomis valgu süntees. Ribosoomid on kloroplastides, ja mitokondrites. · Lüsosoomid- ühekordne membraan. Põiekesed, milles lõhustatakse aineid. Lagundatakse makromolekule, otstarbe kaotanud rakustruktuure, fagotsüteeritud osakesi
srmed. 3. vedelas olekus tihedam kui tahkes- j pinnal, hoiab soojust. 4. krge aurustumissoojus- vee leminekul vedelast gaasilisse kulub suur energiahulk (vesiniksidemete lhkumine) 5. suur pindpinevus- veemolekulid hoiavad tugevalt pinnal teineteisest kinni 6. kapillaarsus- seos pinna pindpinevusega, vimalik peenikeste soontes tusevliikumine. SSIVESIK- org hend, mis sisaldab ssinikku, vesinikku, hapnikku. energiarikkad ained. ***SAHHARIITIDE JAGUNEMINE: I monosahhariidid ehk lihtstruktuurid vga aktiivsed, reaktsioonivimelised. pentoosid-riboos, desoksriboos leksoosid- glkoos, fruktoos. ***glkoos e viinamarjasuhkur monosahhariid, mille molekulis on 6 ssiniku aatomit. thtis energiaallikas. taimedes moodustub fotosnt kigus glkoos, talletatakse trklisena. loomad saavad glkoosi toiduga. ***fruktoos e puuviljasuhkur puuviljades ja mees esinev monosahhariid. riboos- nukleiinhapete koostises, RNA
katalüsaatoritega. 2. Metanool on väga mürgine vedelik. See imendub läbi naha ja ka metanooli aurud võivad tekitada mürgituse. Kui metanooli juua, sis väike kogus teeb pimedaks kuid suurem kogus tapab(nt viinapitsi täis) 3. 5-10 ml metanoolist võib saada mürgituse või jääda hoopiski pimedaks. Kuskil 30-40 ml metanooli on juba aga surmav. 4. Enamasti valmistatakse etanooli eteeni katalüütilise hüdraatimise viisil, või sis sahhariitide kääritamisel. Etanooli tootmise tooraineteks on enamasti kartul, teravili(nisu, oder, rukis) või sis puidu töötlemise ülejäägid. 5. Veini ja õlle alkoholiprotsent on sellepärast madal, et nad on vamistatud kääritamise teel. 6. Piiritust tehakse enamasti kas teravilja või siis kartuli baasil. Toorainetes almistatakse meski, mis pannakse pärmi abil käärima. Käärimine kestab seni, kui pole kas enam suhkrut, pole piisavat temperatuuri või siis on alkoholikogus liiga kõrge
Organismi tasandil- toimib lahustina(kõik keem reaktsioonid, mis toimuvad organismis, toimuvad vesikeskkonnas), säilitab siserõhku ja püsivat temperatuuri, higistamisel jahutab keha Ökosüsteemi tasandil- pehmendab temperatuuri muutusi, elukeskkond organismide jaoks 11.Mil viisil (mille alusel) jagatakse sahhariidid kolme rühma (tunda pildilt ära, valemina vaid glükoos) too näiteid. Sahhariitide üldvalem: Cm H2n On Glükoosi valem: C6H12O6 12.Millised on järgmiste sahhariidide funktsioonid organismides glükoos- põhiline energiaallikas fruktoos- põhiline energiaallikas riboos-DNA, RNA koostises desoksüriboos-DNA, RNA koostises maltoos- energiaallikas laktoos-energaallikas sahharoos- energiaallikas kitiin-lülijalgsete ja seente rakkudes tselluloos- taimedel kaitsefunktsioon tärklis-taimede varuaine glükogeen-loomade varuaine 13
energia saamiseks lagundavad uuesti glükoosi molekulideks). Tselluloos võib moodustada kuni 50% varrega taimede massist, sest taime rakukest koosneb enamasti tselluloosist. Glükogeen on on loomne tärklis. Loomorganismid säilitavad glükoosivarusid maksas ja lihastes glükogeeni molekulidena. ORG. AINED Lipiid organismi energiaallikas. Nende oksüdeerumisel vabaneb 2* rohkem energiat, kui sahhariitide. Seda kasutavad talveund magavad loomad ja veelise eluviisiga loomad (hüljes) energia ja kaitse alajahtumise, põrutuste eest. Rakumembraani koostises on fosfolipiidid. Steroid lipiid, aga teistsuguse ehitusega. Vees peaaegu ei lahustu. NT kolestorool ja hormoonid (suguhormoon), D vitamiin. Hormoonid bioaktiivsed ained, mis moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes (ajuripats, neerupealsed, kilpnääre). Meessuguhormoon on testosteroon ja naissuguhormoon on östrogeen
annaabi.ee 
