1) Rakutuum 2) Tsütoplasma *Loomaraku organellid on: 1) Tsütoplasmavõrgustik 2) Golgikompleks 3) Tsütoskelett 4) Ribosoomid 5) Mitokondrid 6) Lüsosoomid 3. Võrdletabelis seene, looma ja taime rakku Kõigil on eelnevad kuus.Taime rakul lisanduvad Suured vakuoolid, membraanikest ja plastiidid. Seenerakul lisandub membraanikest 4. Kõikide rakuosade ja organellide ülesanded. *Rakutuum-Juhib kogu raku elutegevust *Tsütoplasmavõrgustik-Seal toimub ainete liikumine ja lipiidide ja sahariidide süntees *Tsütoskelett-See on rakutugi ja liikumissüsteem *Golgikompleks-Selles toimub valkude sorteerimine ja transport *Ribosoomid-Selles toimub valkude süntees *Mitokondrid-Selles toimub energia tootmine ja salvestamine *Lüsosoomid-Seal lagundatakse neid aineid mida organism ei vaja *Plastiidid-Toodavad värve *Suured vakuoolid-Õõnsused mis sisaldavad jääkaineid *Rakukest-Kaitseb rakku 5. Millest koosneb kude? Kude koosneb sarnase ehituse ja talitusega rakkudest 6
• poor toimuvaid protsesse • karüplasma • kromatiin (DNA ja RNA) Tsütoplasmavõrgustik • Sile- Membraanidel • Võtavad osa lipiidide ja paiknevad ensüümid sahariidide sünteesist • Kare - seal paiknevad • osalevad valgusünteesil, ribosoomid Lisaks sellele toimub karedal ER-l ensüümide süntees, ainete transport,
ümbritseb igat rakku Talitlus: Aine- ja energiavahetus. Ained läbivad rakumembraani: Ülesandeks: eraldada raku sise- ja väliskeskkond, kaitse, ainevahetus. Membraan reguleerib vee liikumist, vaatab et vett liiga palju ei oleks. Koosneb:Fosfolipiidid-glütserool, fosfaatrühm ja 2 rasvhappejääki. · Tsütoplasmavõrgustik a)Karedapinnaline-pinnal on ribosoomid, toimub valkude süntees b)Siledapinnaline-sisaldab ensüüme, osaleb lipiidide ja sahariidide sünteesis Talitus:Ribosoomides toimub valkude süntees · Ribosoom Valgusünteesi organellid, tekivad rakutuumas olevatest tuumakestest. Koosneb kahest alamüksusest. Nende koostises on RNA ja valgud. Talitus:Valkude süntees · Golgi kompleks Koosneb membraansetest kotikestest. On seotud tsütoplasma võrgustikuga. Ülesanne: valkude töötlemine ja pakkimine lüsosoomidesse ja sekreedipõiekestesse. · Lüsosoomid
hüdrofoobne. Membraani välispinnal on oligorahariid. MEMBRAANI ÜL: AINETE TRANSPORT, KAITSTA JA ÜMBRITSEDA RAKKU. Passiivne transport iseenesest. Difusioon-gaaside liikumine läbi membraani. Osmoos- molekulide liikumine läbi membraani. RAKUORGANELLID TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK jaguneb sileda- ja karedapinnaliseks. Karedapinnalisel paiknevad valke sünteesivad organellid -ribosoomid. Siledapinnalisel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahariidide sünteesimisest. Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes.- sünteesi järgselt liiguvad tsütoplasmasse, seal kinnitub osa neist tsütoplasmavõrgustikule. Tsütoplasmas leidub veel-LÜSOSÜÜMID on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. GOLGI KOMPLEKSIS jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekese ja lüsosoomidesse. Iga mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga
Etanooli leidub looduses üsna vähesel määral, kuna madala keemistemperatuuri tõttu ta lendub kergesti. Seetõttu hoitakse alkoholi sisaldavat segu kinnistes anumates. Looduses on seda nii vabalt, mõnedes taimedes, hapupiimas kui ka seotult taimede eeterlikes õlides. (Hergi Karik, Üldine keemia, Tallinn, "Koolibri", 1994, http://et.wikipedia.org/wiki/Alkohol, http://et.wikipedia.org/wiki/Etanool) 2.2 Saamine Etanooli saadakse sahariidide, näiteks glükoosi, kääritamisel. Selle protsessiga saab toota 15% kuni 16% etanooli, kuna pärmiseened surevad kõrgemas kontsentratsioonis. Glükoosi käärimise valem: C6H12O6=2C2H5OH+2CO2+2H2O Teine võimalus etanooli saamiseks on eteeni hüdraatimine. Eteeni hüdraatimise valem: CH2=CH2+ H2O=C2H5OH Kolmas võimalus etanooli saamiseks on halogeenoalkaani reageerimine leelisega. Valem: C2H5Cl+NaOH=C2H5OH+NaCl (http://et.wikipedia.org/wiki/Etanool; http://www.htg
on rakkudes hapiku süsinikku vesinikku. Organismis kõige rohkem anorgannilisi aineid, põhiosa vesi. Orgaanilistes tkõike rohkem valke. b) Orgaanilised ühendid, ehitus/koostis ja ülesanded orgaanilised ühendid- sahariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. Sahariid- e süsivesik, on mono (riboos, desoksüriboos, glükoos, fruktoos c6h23o6), oligo (sahharoos, maltoos, laktoos) ja polüsahhariidid (polümeerid, tärklis). Sahariidide ülesanded- energeetiline ja ehituslik. Koostises süsinik vesinik hapnik. Lipiid- rasvad, õlid, vahad, steroidid. On organismide energiaaliikas, aitab hoida sooja rasvkude. Lihtlipiidid, liit, steroidid, hormoonid. Valgud- aminohapetest polümeerid. Kahe aminohappe vahel moodustub peptiidside. Ala-arg-jenjne. 1 2 3 4 järku struktuurid. Valgud rakuorganellide koostises, e ehituslik
Rakuorganellid Päristuumse raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustiku. Lisaks transpordile on võrgustik seotud ainevahetuslike protsessidega. On olemas sileda- ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik. Karedapinnalisel paiknevad valke sünteesivad organellid ribosoomid. Siledapinnalise võrgustiku membraanidel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahariidide sünteesist. Selle tulemusena moodustunud ained liiguvad mööda kanalikeste ja tsisternikestesüsteemi erinevatesse rakuosadesse. Iga ribosoom on kaheosaline. Mõlemad osad koosnevad ribosoomi-RNA (rRNA) ja valgu molekulidest. Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes. Sünteesijärgselt liiguvad nad läbi tuumamembraanide pooride tsütoplasmasse. Seal kinnitub osa neist tsütoplasmavõrgustikule. Ribosoomides toimub valkude süntees. Ühe mRNA
annaabi.ee 
