Pärast sõda töötas Uutmaa kuus aastat Riikliku Tarbekunstiinstituudi õppejõuna, kuid pärast 1950. aastat kuni oma surmani 1977. aastal oli ta vabakunstnik. Uus aeg esitas muidugi uusi nõudmisi. Andeka kunstnikuna omandas ta suhteliselt kiiresti selle temaatilise ning tehnilise arsenali, mida uus kunstipoliitika nõudis. Tunnistuseks selle kohta oli kahtlemata juba 1947. aastal osalemine ühisnäitusel Tallinna Kunstihoones koos Evald Okka ja Richard Sagritsaga. Nii nagu õpetaja loometöös, oli ka Uutmaa loomingus oluline koht mere- ja rannamaastikel. Eesti NSV teeneline kunstitegelane (1957) ja Eesti NSV rahvakunstnik (1975). Osales näitustel Tallinnas, Rakveres, Riias ja Kaunases. Richard Uutmaa meremaalid kuuluvad Eesti silmapaistvamate hulka. 1970ndail pühendus akvarellile, selles valdab vaba ja üldistav vormikäsitlus. Tema kolmekümnendate aastate töödele on iseloomulikud pehmed beezikad ja rohekad toonid, millistes
traagikani ulatuv tundelaad; lõi poolabstraktseid kompositsioone (Tektooniline, TKM, Surmaratsanikud ja Laternad, erakogu, Tartu; kõik 1966) ja fantaasiarikka ainestikuga väikesi temperamaale (Konversatsioonid idiootide vahel, 1968, TKM; Lameetia I-II, 1971, EKM), nendega kõrvu maalis vanameisterlikult looduslähedasi südamlikke argielupilte (Vanad, 1970, EKM; Noor perekond, 1971, erakogu). Sai 1948 ,,Estonia" teatri laemaali (koos E. Okka ja R. Sagritsaga) ning 1970 maalide Ehitajad (1969, EKM ) ja V. I. Lenin (1970, EKM) eest Nõukogude Eesti preemia. 1988 on ilmunud Elmar Kitse mälestusi ja mõtteid kunstist (TKM-I kogude teatmik; üles kirjutanud V. Erm). Elmar Kitse loomingus kehastub selle kõige erinevamatel ning vastandlikelgi etappidel suur rõõm elust, meie maailmast ja seda on ta suure meistrina osanud kirglikult väljendada. Elmar Kitse abikaasa oli samuti maalikunstnik Linda Kits-Mägi ja tütar Saskia Kasemaa. Kõneleja
Tema loodusmaalid on elutruud, neile on omane sügav realismitunne ning lüürilis-romantiline meelestatus. Olulist osa tema loomingus mängisid aastaajad, mida ta püüdis tabada niisama hästi kui motiivi ennast. Uutmaa on oma elu viimastel aastatel meenutanud: "Vahel on öeldud, et tormine meri on minu ala. Augusti esimestest tormidest kuni jää tulekuni olen igasuguse ilmaga töötanud...Siin tuleb meelde kas või kord, kui läksime Karepal Sagritsaga, me kaks Richardit, kõva tormiga merd maalima. Tuul oli vihane, molberti ei saanudki püsti. Sidusime siis lõuendid männitüvede külge ja maalisime ikka. Vaatepilt oli seda väärt!" ( Näide 2) Põhja-Eesti maastik Richard Uutmaa lõpetas "Pallase" kunstikooli 1935. aastal Nikolai Triigi õpilasena. Tema tõi eesti kunsti põhjaranniku maastiku ja olustiku. Kunstniku maalides on valitsevaks looduslüürikasse kalduv tundetoon.
Pärast fasistlike okupantide väljakihutamist Eesti NSV piiridest 1944. aasta sügisel pöördus E. Okas tagasi kodumaale. Maali- ja graafikakunsti valdkonnas ootab kunstnikku avar tööpõld. Paralleelselt loomingulise tegevusega alustab ta samal aastal tööd ka kunstipedagoogina Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis maali, kompositsiooni, joonistamise ja graafika kateedrites. 6 1947. aastal valmib E. Okasel koos kunstnike E. Kitse ja R. Sagritsaga RAT ,,Estonia" laemaal. Laemaalil on käsitletud nelja teemat. Üks osa maalist kajastab võidu motiivi- Eesti rahvuskorpuse saabumist kodumaale. Kolmandaks motiiviks on põllumajandus. Maali neljas osa kujutab Eesti rahva traditsioonilist üldlaulupidu ja töötajate puhkehetke. 1946. aastal sügisel viibis eesti kunstnike grupp, mille koosseisu kuulus ka E. Okas , loomingulisel komandeeringul Armeenias. 1947. aasta suvel oli E. Okas loomingulisel komandeeringul Kesk-Aasias. Kunstniku
enam lootuses neiut näha jalutamas. Ühel detsebrikuu õhtul oli Julius üksi kodus kui talle tuli külla Sagrits Ta rääkis Juliusele klassikaaslastest, vanadest ja uutest õpilastest. Juliusel tekkis soov töö kõrvalt õppida. Ta asuski raamatuid lugema ja kreeka keelt kordama. Sagrits teatas talle, et jätab gümnaasiumi pooleli ja läheb reaalkooli. See katkestas Juliuse suhte tema kooliga. Seitsmes peatükk Vähehaaval eemaldusid Juliuse sõbrad temast. Ainult Sagritsaga sai ta veel harva kokku. Üks hädaohtliku välimusega noormees lausus Juliusele: "...Missugune põllumees ei hariks enne oma põldu ja heinamaad, ja alles siis rohtaeda. ... Mis saab talumehest, kes päevad läbi oma rohtaias istub ja oma heinamaad laseb võsasse kasvada ja põllud jätab sööti." Julius mõistis, et ta peab hakkama tegutsema, et oma eluga kuhugi välja jõuda. Ta otsustas õppima hakata ning küpsuseksamid ära teha. Ta läks õpetaja Pastelbergi juurde õppima
annaabi.ee 
