a.) kuuldav sagedusdiapasoon Helikõrgus on tajutav heli omadus, mis seostub tihedalt sageduse kui füüsikalise kategooriaga. Põhiliselt määrab helikõrguse ära sagedus: mida kõrgem sagedus, seda kõrgem heli. Nagu öeldud, võib terava kuulmisega inimene kõrvaga tajuda helisid sagedusvahemikus 20 kuni 20 000 Hz. See vahemik on sõltuv inimese vanusest ning muutub aastatega kitsamaks. Muusikalised heliread kasutavad vaid üht osa kuuldavast sagedusvahemikust, mis ligikaudu piirneb 30 ja 4000 hertsiga. b.) Helikõrgus ja helitugevus Eriti puhastoonide puhul ei sõltu helikõrgus ainuüksi sagedusest. Oluline on ka helitugevus. Helitugevuse mõju –kõrgusele on eri sageduste puhul erinev. Valjemate helide puhul madalate helide kõrgus kahaneb ning kõrgemate helide kõrgus kasvab. Lähemal vaatlusel osutub see järeldus petlikuks. Madala sagedusega heli sagedust tuleb tõsta, selleks et tema valjemaks muutudes
osalevad internetipõhistes projektides, millest tuntuim on SETI@home, millest saavad osa võtta ka tavalised astronoomia huvilised. SETI@home kasutab Interneti kaudu miljonite projektiga liitunud arvutite töötlemisressursi, leidmaks mõistusliku tegevuse tundemärke Puerto Ricos asuva Arecibo raadioteleskoobiga püütud signaalidest. Projekt suudab töödelda 30% teabest ning SETI projektide tüüpilisest 9 miljardi kanaliga 1...10 GHz sagedusvahemikust katab see ainult nn veeaugu 1420...1720 MHz, mis vastab vesiniku aatomi ja hüdroksüüli (OH) molekuli väljastatavale raadiolainetele. Kuigi SETI-l pole õnnestunud ühtegi ametlikku maavälise tsivilisatsiooni signaali kätte saada, ei tohiks pead norgu lasta, sest maailmaruum on kujuteldamatult suur ning lootust peab alati olema. Aga siiski on mõeldud selle peale, et kui me saamegi mingi signaali siis kuidas me edasi tegutseksime
(niiskus, õhurõhk) mõjutavad oluliselt võrgu toimimist. 12.802.11b, 802.11a ja 802.11g 802.11b on traadita kohtvõrkude tehnoloogias üsna suur samm edasi. See standard: · lihtsustab kasutamist · suurendab paindlikkust · vähendab edastuse maksumust Edastuskiirust on suurendatud kuni 11Mb/s. Praktiline andmeedastuskiirus on 4 kuni 5 Mb/s. 802.11 võimaldab kasutada etteantud sagedusvahemikus 14 kanalit. Iga kanali ribalaius moodustab 1/3 kogu kasutatavast sagedusvahemikust. Et vähendada vastastikusi häireid kasutatakse vahetus läheduses vaid mittekattuvaid kanaleid (1, 6 ja 11). Häirete allikaks võib olla ka samas sagedusvahemikus töötav traadita telefon või mikrolaineahi. Signaalide edastamiseks kasutatakse erinevaid faasmodulatsiooni lahendusi. Väiksematel kiirustel (1Mb/s) kasutatakse diferentsiaalfaasinihkega modulatsiooniviisi (differential binary phase shift keying, DBPSK). Kiirusel 2Mb/s kasutatakse DQPSK (differential
(niiskus, õhurõhk) mõjutavad oluliselt võrgu toimimist. 12.802.11b, 802.11a ja 802.11g 802.11b on traadita kohtvõrkude tehnoloogias üsna suur samm edasi. See standard: · lihtsustab kasutamist · suurendab paindlikkust · vähendab edastuse maksumust Edastuskiirust on suurendatud kuni 11Mb/s. Praktiline andmeedastuskiirus on 4 kuni 5 Mb/s. 802.11 võimaldab kasutada etteantud sagedusvahemikus 14 kanalit. Iga kanali ribalaius moodustab 1/3 kogu kasutatavast sagedusvahemikust. Et vähendada vastastikusi häireid kasutatakse vahetus läheduses vaid mittekattuvaid kanaleid (1, 6 ja 11). Häirete allikaks võib olla ka samas sagedusvahemikus töötav traadita telefon või mikrolaineahi. Signaalide edastamiseks kasutatakse erinevaid faasmodulatsiooni lahendusi. Väiksematel kiirustel (1Mb/s) kasutatakse diferentsiaalfaasinihkega modulatsiooniviisi (differential binary phase shift keying, DBPSK). Kiirusel 2Mb/s kasutatakse DQPSK (differential
annaabi.ee 
