äärmiselt erinev, siis kasutatakse müra iseloomustamiseks helirõhkude logaritmil baseeruvat detsibellide skaalat, mis algab kuuldelävest. Vähim eristatav helirõhu taseme vahe on ligikaudu 1 dB. Müra iseloomustamiseks kasutatakse praktikas sagedamini A-skaalat. Sel juhul ei uurita müra spektrit (müramõõtja filtri sageduskarakteristik võtab arvesse ka müra erinevad sagedused). Täpsemaks uurimiseks tuleb mõõta müra erinevate sagedusvahemike puhul. Insener või majandusjuht peab kujutama ette, milline on müra. • Sosin 1 m kauguselt on 20 dBA • Praktiliselt vaikne ruum – 40 dBA • Keskmise valjusega jutuajamine – 60 dBA • Inimesi täis ruum ja enamik tootmistsehhe – 75 dBA • Sõiduauto 15 meetri kauguselt – 75 dBA • Tiheda liiklusega tänav – 80-90 dBA Päris müravabas keskkonnas ei tunne inimene ennast hästi. Optimaalne müra 10-20 dBA esineb vaikse ilmaga vabas looduses. Kontoris on vastuvõetav
äärmiselt erinev, siis kasutatakse müra iseloomustamiseks helirõhkude logaritmil baseeruvat detsibellide skaalat, mis algab kuuldelävest. Vähim eristatav helirõhu taseme vahe on ligikaudu 1 dB. Müra iseloomustamiseks kasutatakse praktikas sagedamini A-skaalat. Sel juhul ei uurita müra spektrit (müramõõtja filtri sageduskarakteristik võtab arvesse ka müra erinevad sagedused). Täpsemaks uurimiseks tuleb mõõta müra erinevate sagedusvahemike puhul. Insener või majandusjuht peab kujutama ette, milline on müra. · Sosin 1 m kauguselt on 20 dBA · Praktiliselt vaikne ruum 40 dBA · Keskmise valjusega jutuajamine 60 dBA · Inimesi täis ruum ja enamik tootmistsehhe 75 dBA · Sõiduauto 15 meetri kauguselt 75 dBA · Tiheda liiklusega tänav 80-90 dBA Päris müravabas keskkonnas ei tunne inimene ennast hästi. Optimaalne müra 10-20 dBA esineb vaikse ilmaga vabas looduses. Kontoris on vastuvõetav
äärmiselt erinev, siis kasutatakse müra iseloomustamiseks helirõhkude logaritmil baseeruvat detsibellide skaalat, mis algab kuuldelävest. Vähim eristatav helirõhu taseme vahe on ligikaudu 1 dB. Müra iseloomustamiseks kasutatakse praktikas sagedamini A-skaalat. Sel juhul ei uurita müra spektrit (müramõõtja filtri sageduskarakteristik võtab arvesse ka müra erinevad sagedused). Täpsemaks uurimiseks tuleb mõõta müra erinevate sagedusvahemike puhul. Insener või majandusjuht peab kujutama ette, milline on müra. · Sosin 1 m kauguselt on 20 dBA · Praktiliselt vaikne ruum 40 dBA · Keskmise valjusega jutuajamine 60 dBA · Inimesi täis ruum ja enamik tootmistsehhe 75 dBA · Sõiduauto 15 meetri kauguselt 75 dBA · Tiheda liiklusega tänav 80-90 dBA Päris müravabas keskkonnas ei tunne inimene ennast hästi. Optimaalne müra 10-20 dBA esineb vaikse ilmaga vabas looduses. Kontoris on vastuvõetav
annaabi.ee 
