1+ (T ) ( j) 2 2 2 P Q Logaritmilised sageduskarakteristikud. Nendel on teljed logaritmilises mastaabis. See võimaldab karakteristikuid kokku suruda ja nende konstrueerimine tunduvalt lihtsustub. Sagedusteljel sageduse ühikuks on dekaad. See on sagedusriba, mille ulatuses sagedus muutub 10 kordselt. Amplituuditeljel ühikuks on detsibell. Detsibell on 1/10 bellist, bell on kümnend lg väljund ja sisend võimsuste suhtest. P P K = V ; lg* K = lg V
( j) 2 2 2 P Q Logaritmilised sageduskarakteristikud. Nendel on teljed logaritmilises mastaabis. See võimaldab karakteristikuid kokku suruda ja nende konstrueerimine tunduvalt lihtsustub. Sagedusteljel sageduse ühikuks on dekaad. See on sagedusriba, mille ulatuses sagedus muutub 10 kordselt. Amplituuditeljel ühikuks on detsibell. Detsibell on 1/10 bellist, bell on kümnend lg väljund ja sisend võimsuste suhtest. = P = lg P = lg 10 = 1bell K V ; lg* K V P P S P P S
6.3. Signaal kui infokandja 6.3.1. Signaalide liigid- Signaale liigitame: Tekke järgi ·Determineeritud ·Juhuslikud. Muutuse kiiruse järgi: ·Analoog ·Digitaalsed. Spektri järgi ·Kitsaribalised ·Laiaribalised. Determineeritud signaalid võivad olla kas perioodilised perioodiga T või üksikvõnkumised. Determineeritud signaale iseloomustatakse nii sagedusteljel nende spektraalse koostisega (spektriga) kui ka ajaises mastaabis (ostsillogrammiga). Juhuslikud signaalid on juhusliku protsessi tulem, nende omadusi iseloomustatakse tõenäosusteooriale tuginevate statistliste hinnangutega, milledest levinumad on signaali keskväärtus ja dispersioon) kui ka statististe karakteristikutega. Nii näiteks eristatakse juhusliku signaali sagedusjaotust sageduse järgi (spektraalkarakteristik), amplituudide jaotus signaali ajalisel kulgemisel. 6.3.2
1. osc on sujuvalt ümber häälestatav. Valida sagedus ja jagada 4-ks. 3. Koostada 2x-sagedusmuundusega superheterodüünVV plokkskeem ja võnkeringid, kui 1. osc on igal sageduse allalal eraldi kvartsiga. Kooshäälestatud võnkeringid ühendada kriipsjoonega. 4. InfradüünVV plokkskeem koos ploki nimetustega ja vv-tava sagedusala vahesageduste ja osc-de ära näitamisega. 5. Spektri ümberpaigutumine ja ümberpööramine sageduse muundamisel. Peegelsageduste mõiste ja paiknemine sagedusteljel sageduslikult ühtlustatud mastaabis. Näidata külgribade paigutus enne ja pärast muundamist: 1) signaal on osc-st kõrgemal 2) osc on signaalist kõrgemal 3) toimub infrodüün vv., kus vv.-tav sagedus muundatakse signaali sagedusest ………………………….. Teostada võrdlus kahe VV vahel, mille lülitused on identsed, kuid erinevused on vahesagedustes. Anna hinnang, kumb on parem ja mille poolest (mõlemad ühekordse muundamisega).
annaabi.ee 
