(soojendus- ehk kütte-, keevitus jms.), samuti raadio-, side-, automaatika- jne. Seadmetes. Sõltuvalt otstarbest jaotatakse trafod üldotstarbelisteks jõutrafodeks ja eritrafodeks. Üldotstarbelisi jõutrafosid kasutatakse elektrienergia ülekande- ja jaotussüsteemides pingekõrgendus ning pingemadaldustrafodena Eritrafode hulka kuuluvad eriotstarbelised jõutrafod (ahju-, alaldus-, keevitus-, raadiotehnilised trafod), sääste-, mõõte-, teimi-, sagedusmuundus- jt. trafod. Trafod jagunevad ühe- ja mitmefaasilisteks. Peale selle võib trafo olla kahe kolme või enam mähisega faasi kohta. Sõltuvalt jahutamise viisist jagunevad trafod õli- ja kuivtrafodeks. Esimesed on asetatud õlikasti, teisi jahutatakse õhuga. Vaatamata trafotüüpide suurele mitmekesisusele, on nende töötamisüõhimõte ja neis toimuvad füüsikalised nähtused sisuliselt samad. Seepärast käsitletakse esmajoones kõige lihtsamat ühefaasilist jõutrafot.
Pilet 1. 1. Valgusdioodid 2. Võimendi põhiparameetid 3. RC-generaator (Wien i sild + OV) 4. TTL-Schottky loogika elemendid 5. RS-triger 1.Valgusdiood on päripingestatud pn-siirdega pooljuhtseadis, milles siire kiirgab valgus laengukandjate rekombinatsiooni tõttu. Vooluläbimisel pn- siiret, osa elektrone muudavad energiat, vahetavad orbiite, vabaneb energiat ning vabanev energia kiiratakse valgusena. n: infrapunane. Algul vaid peen valgus praegu olemas kollane, sinine, roheline. Pinge umbes 2V. valmistatakse (gallium arseeniid fosfiid). Kasutatakse optronites (valgusallik+valguse vastuvõtja). Dioodoptron kiireim 10 -8s. Inertsivaba ja saab ise valida spektri. 2. Võimendus astme põhiparameetrid: Ku=Uvalj/Usis, Ki=Ivalj/Isis, KP=Pvalj/Psis=Ku*Ki. Võimendi puhul KP alati >>1 OV: *Võimendustegur: KUD, K. Sõltub differentspinge sagedused, toiteping, temp. Antakse nullsagedusel ja nimiting-stel K=500..500k *Ühissignaali nõrgendusteg...
Triiv on kontrollimatu Uvalj muudatus, kui Usis=const. 4. 2NING-EI element (soojuslik on kõige hullem, ka ajaline-elem-d vananevad). Rohi: 1)termostateerimine 5. lihtne DAM 2)termokomp 3)skeemiline termostabilisatsoon 4)M-DM süsteem(sagedusmuundus- 1. Anood-|p|n|-katood. Alaldava siirde tekkimise ting Ge korral p p>>nn Räni korral vastupidi. alalisvooluvõim.) 5)tasakaalustusskeemid. Ventiili ideaal VAK. Pingestamata:siire rohkem n alal. Elektriväli +->-. 0=t*lnp p/pn-pot vahe, p alas allpool joont, kasvab siirde alas 0-ni, t-temp.pot 25mV toatemp. Jdif(p->n)=Jtr(n->p) Pilet 10. voolude tihedused. Päripinge: p-n siirde laiuse vähenemine kõrgeoomilise ala (n) arvelt. Ruum 1. Wien'i sild
Sel juhul: rdif << R1, ja Ust = UKp . ....................... Üldine võimendus väike, 2-3 astet, pinged 0,05-0,1V; (triiv segab). 91 Triiv kontrollimata Uvälj muudatus, kui Usis = const. Vasturohi: 1) Termostateerimine, 2) Termokompensatsioon, 3) Skeemiline termostabilisatsioon, 4) M DM süsteemid, 5) Tasakaalustusskeemid. M DM süsteem sagedusmuundus-alalisvooluvõimendi. 92 Rööptasakaalustatud AVV skeem. NTS voolu järgi (R1, R2, RE) 1) Kui Usis = 0 IK1 = IK2 ja vastavalt väljundpinge U: U = UKp1 UKp2 = 0 2) Kui sisendisse anda Usis:
annaabi.ee 
