või lainepikkusest. Max Planck avastas hiljem, et sagedus iseloomustab elektromagnetkiirguse energiat: E = h kus E on footoni energia, h on Plancki konstant ja on valguse sagedus. Sõna "spekter" hakati ilmse analoogia põhjal kasutama ka muud liiki lainete, näiteks helilainete kohta ning ka muude juhtude kohta, kus midagi lahutatakse sageduskomponentideks. Spekter on tavaliselt kahemõõtmeline diagramm, mis kujutab sageduskomponente teise mõõtme järgi. Mõnikord mõeldakse spektri all ka liitsignaali ennast: näiteks optiline spekter on need elektromagnetlained, mis on inimsilmale nähtavad.
hõõglambid) 7. Mis on külm valgusallikas? (too näiteid) Külmad valgusallikad- aatomid ei ergastu, kõrge temperatuur aatomeid ergastada (nt: elektrivool, päevavalguslamp, säästulamp, valgus ise, keemiline reaktsioon) 8. Kirjelda valge valguskiire murdumist prismas (Newtoni katse) Prismas muutus valgus värviliseks ja väljudes eraldusid värvid veelgi 9. Mida nimetatakse spektriks? Spekter on tavaliselt kahemõõtmeline diagramm, mis kujutab sageduskomponente teise mõõtme järgi. Mõnikord mõeldakse spektri all ka liitsignaali ennast. 10. Mida kujutab endast valge valgus? Valge valgus on liitvalgus mis sisaldab kõikvõimalikke lainepikkustega valgusi 11. Mis on monokromaatne valgus? Monokromaatne valgus on kindla lainepikkusega valgus 12. Loetle spektrivärvid nende esinemise järjekorras Punane – oranž – kollane – roheline – helesinine – sinine – violetne 13. Millises vahemikus on nähtava valguse lainepikkused?
diagrammi, mis näitab valgustugevuse sõltuvust sagedusest või lainepikkusest. Max Planck avastas hiljem, et sagedus iseloomustab elektromagnetkiirguse energiat: E = h kus E on footoni energia, h on Plancki konstant ja on valguse sagedus. Sõna "spekter" hakati ilmse analoogia põhjal kasutama ka muud liiki lainete, näiteks helilainete kohta ning ka muude juhtude kohta, kus midagi lahutatakse sageduskomponentideks. Spekter on tavaliselt kahemõõtmeline diagramm, mis kujutab sageduskomponente teise mõõtme järgi. Mõnikord mõeldakse spektri all ka liitsignaali ennast: näiteks optiline spekter on need elektromagnetlained, mis on inimsilmale nähtavad. Spektrite uurimist nimetatatakse spektroskoopiaks. · Elektromagnetlainete spekter on elektromagnetilise signaali võimsusspekter. Seda mõõdetakse spektroskoopia abil. · Optiline spekter on nähtava valguse elektromagnetlainete spekter.
sõltuvust sagedusest või lainepikkusest. Max Planck avastas hiljem, et sagedus iseloomustab elektromagnetkiirguse energiat: E = h kus E on footoni energia, h on Plancki konstant ja on valguse sagedus. Sõna "spekter" hakati ilmse analoogia põhjal kasutama ka muud liiki lainete, näiteks helilainete kohta ning ka muude juhtude kohta, kus midagi lahutatakse sageduskomponentideks. Spekter on tavaliselt kahemõõtmeline diagramm, mis kujutab sageduskomponente teise mõõtme järgi. Mõnikord mõeldakse spektri all ka liitsignaali ennast: näiteks optiline spekter on need elektromagnetlained, mis on inimsilmale nähtavad. Spektrite uurimist nimetatatakse spektroskoopiaks. · Elektromagnetlainete spekter on elektromagnetilise signaali võimsusspekter. Seda mõõdetakse spektroskoopia abil. · Optiline spekter on nähtava valguse elektromagnetlainete spekter.
dispersioon, jaotusseadus, korrelatsioon, sisendsignaal x(n). Märkus: AR mudeli korral peab joonspektriga. Võimsuse spektraaltihedus(vt. 2). i f olema täidetud b 0. sageduskomponente. Kui määrata mingile Burg'i meetod ehk maksimaalse entroopia meetod võimsuse spektraaltihedus 10. Diskreetaja signaali Fourier' rida ja võimsuse
iseloomuga signaal. Peamised signaali parameetrid: võimsus, sagedus ja spekter. Logaritmilised mõõtühikud, suhtelised dB ja absoluutsed dBm. Tehted logaritmiliste mõõtühikutega. Võimsus – ajaühikus üle kantud energia. Erinevad signaalid koosnevad erinevatest spektrikomponentidest. Värv on kindla sagedusega elektromagnetkiirgus. Spekter – näitab kus sagedusvahemikus miski asi asub. (kahemõõtmeline diagramm, mis kujutab sageduskomponente teiste mõõtmete järgi.) Teades spektrit, saame koostada ka ajalise kuju (sinusoidi) Sagedus – mitu korda signaal ennast (aja)ühikus kordab. Logaritmilisi mõõtühikuid kasutatakse selleks, et numbrid oleks võrreldavad (10MW/1mW vs 100 dBm/0dBm). Logaritm muudab korrutamise ja jagamise liitmiseks ja lahutamiseks – lihtsustab. 8. Harmooniline signaal ja selle parameetrid Harmooniline signaal ehk siinussignaal g(t)=At sin(2*(pi)*ft *t+(fi)t) A - amplituud
Logaritmilised mõõtühikud, suhtelised dB ja absoluutsed dBm. Tehted logaritmiliste mõõtühikutega. Võimsus – ajaühikus üle kantud energia. Erinevad signaalid koosnevad erinevatest spektrikomponentidest. Värv on kindla sagedusega elektromagnetkiirgus. 5 Spekter – näitab kus sagedusvahemikus miski asi asub. (kahemõõtmeline diagramm, mis kujutab sageduskomponente teiste mõõtmete järgi.) Teades spektrit, saame koostada ka ajalise kuju (sinusoidi) Sagedus – mitu korda signaal ennast (aja)ühikus kordab. Logaritmilisi mõõtühikuid kasutatakse selleks, et numbrid oleks võrreldavad (10MW/1mW vs 100 dBm/0dBm). Logaritm muudab korrutamise ja jagamise liitmiseks ja lahutamiseks – lihtsustab. 7. Müra sidekanalis, AWGN müra. signaal- müra suhe SNR. Shannoni valem.
annaabi.ee 
