Üks katsetajatest asetab käed kas elektroodidele s1 või s2. Millivoltmeetri ja voltmeetri näidud kantakse tabelisse. Andes elektroodidele tabelis nõutud sagedusega pinge , jätkatakse katset. Enne generaatori sagedus-piirkonna muutmist ümberlülitiga tuleb pingeregulaator viia vasakpoolsesse äärmisesse asendisse. Saadud tulemuste alusel arvutatakse keha läbiva voolu suurus ja kogutakistus. Skeem: Seadmete lülitusskeem inimkeha takistuse sageduskarakteristikute leidmiseks: 3 helisagedusgeneraator 3-4A mV lampvoltmeeter B3-3 V voltmeeter s1 elektroodid pindalaga 11 cm² s2 elektroodid pindalaga 7 cm² Rs sunt Teoreetiline osa Peamisteks elektrikahjustuse ulatust mõjutavateks teguriteks on inimkeha läbiva voolu tugevus ja iseloom, voolu toime kestus, ümbritseva keskkonna ja individuaalsed iseärasused ning inimise
keskmistamisega aja järgi. Nt, keskväärtus: 1) realisatsioonide kogumi alusel E(X) = xi(t) /n, 2) ühe realisatsiooni alusel E(X) = lim(T) 1/T oTR()d = 0. Ergoodilisuseks on tarvilik ja piisav, et lim(T)1/T oTR()d = 0. Spektraaltihedus: Statsionaarse juhusliku protsessi sageduslikuks kirjeldamiseks kasutatakse spektraaltihedust. Kui determineeritud (polü)harmoonilisi protsesse saab kirjeldada nende amplituud- sageduskarakteristikute abil, siis juhuslike protsesside kirjeldamiseks sellised karakteristikud ei sobi. Dispersiooni tihedus punktis k on spektraaltihedus: Sx(k) = lim(0) Dk(k+)/, DX = 0 Sx()d Normeeritud spektraaltihedus: x() = Sx()/DX Juhuslike protsesside klassifitseerimine: Tõenäosuslikud protsessid Statsionaarsed Mittestatsionaarsed Ergoodilised Mitteergoodilised Järelmõju järgi liigitatakse protsesse:
0 Võnkumise korral ( xv -xv) dt 2 s a = 0 Sageduslikud hinnangud põhinevad asjaolul, et reaalsete reguleerimissüsteemide siirdeprotsesside ja sageduskarakteristikute analüütilised avaldised on üheselt seotud. Teades üht on võimalik leida teine. Seepärast on reguleerimise kvaliteedi võimalik otsustada reguleerimissüsteemi sageduskarakteristikute järgi. 50 Objekti omaduste katseline määramine Sageli on objekti omaduste arvutamine raskendatud algandmete puudumise või puuduliku täpsuse tõttu. Näiteks ei tea me elektriahju soojusläbikandetegurit