11,55 ±0,002 1,606 ±0,0003 12,06 ±0,004 1,614 ±0,0004 12,51 ±0,012 1,621 ±0,0004 13 ±0,014 1,631 ±0,0002 13,5 ±0,004 1,638 ±0,0003 13,98 ±0,006 1,643 ±0,0002 Joonis 1. sagedusmodulaatori modulatsioonikarakteristik graafikuna. Punktis 3. salvestatud moduleeritud signaali spekter. Mõõdetud spektrijoonteamplituudid, signaali ribalaiuse B, modulatsiooniindeksi MF ja sagedusdeviatsiooni väärtused. Joonis 2. Moduleeritud signaali spekter Tabel 2. Spektrijoonte sagedused ja Amplituudid. U(mV) f(MHz) 3a 4,6 ±0,1 1,399 ±0,0001 2a 39,6 ±1,2 1,409 ±0,0001 1 170,7 ±5 1,419 ±0,0001 2b 39,6 ±1,2 1,429 ±0,0001 3b 4,6 ±0,1 1,439 ±0,0001 B = Umax - Umin = 1,4404-1,3977=0,047 MHz MF=0,5 =10*0,5=5KHz
Modulatsiooni tegur näitab kandevlaine amplituudi muutumise ulatust protsentides. Sümmeetrilise moduleerimise puhul Y=Z. Sümmeetrilise moduleerimise korral on vastvõtja väljundpinge võrdeline modulatsiooni teguriga. 1.2 SAGEDUSMODULATSIOON FM (frequency modulation) on kandevõnkumise sageduse muutmine vastavalt moduleerivale signaalile. Siinjuures ei esine modulatsiooniteguri mõistet, sest sagedusdeviatsioon ei ole piiratud. Sagedusdeviatsiooni piirid on pigem praktilist laadi. Ühelt poolt on selleks kasutamiseks antud sagedusriba laius, teiselt poolt aga saatja sagedusdeviatsiooniline töövõime, mis oleneb juba konkreetse saatja lülitusest. Samuti ei paigutata sagedusmoduleerimise puhul kandvasse signaali lisavõimsust. S.t. amplituud jääb samaks. See võimaldab meil vabaneda igasugustest amplituudilistest müradest. 1.3 FAASMODULATSIOON Faasmodulatsiooni korral muutub kõrgsagedusvõnkumiste (kandevsageduse
Kauguse ja kiiruse lahutusvõime muutus, kui täisnurkses raadioimpulsis kasutatakse lineaarset sagedusmodulatsiooni deviatsiooniga f = 12 MHz: Kiiruse lahutusvõime ei muutu jäädes samaks, kuna kiiruse lahutusvõime ei olene modulatsioonist vaid impulsi pikkusest. Lahutusvõime kauguse suhtes halvened: *C 1.22 * C 1.22 * 300000000 D = = = = 15.25m 2 2 * f 2 * 12000000 Järelikult tuleks muuta sagedusdeviatsiooni suuremaks, siis on võimalik saavutada ka suurem lahutusvõime. Ülesanne nr. 4 Signaali ja häire segu kuju: U (t ) = S 2 (t ) + Sm 2 (t ) Sm (t ) (t ) = arctan S (t ) d (t ) (t ) = dt Parasiitamplituudmodulatsiooni koefitsient: 3 SNR = 10 10 = 1.995korda 1 Modulatsioonitegur M = = 0.501
sagedusfiltrites) 2) ebalineaarmoonutused võivad AM-signaalide puhul tekkida peamiselt detektorastmes. ELM on põhjustatud väiksemal määral ka ülekandeelementide tunnusjoonte ebalineaarsusest, võnkeringide ebasümmeetrilisest toimest. FM-signaalide vastuvõtul: on moonutuste tekkepõhjused mõnevõrra erinevad: Ebalineaarmoonutused 1) tekivad võnkeringide või filtrite LLR vähendamise tõttu, sest kitsam LLR piirab VV-s sagedusdeviatsiooni ulatust ning sellega vähendab moduleeriva signaali amplituudi. 2) põhjustajaks on ka sagedusdetektor See aste tuleb alati väga hoolikalt ja võimalikult täpselt välja reguleerida (ka lineaarmoonutuste max vähendamiseks). Lisaks eelmainitud VV osadele võivad moonutused tekkida ka VV MS-võimendis, mida käsitletakse lähemalt võimendite juures. AM-VV üldise sageduskarakteristiku koostamiseks kasutatakse joonisel näidatud mõõtelülitust.
annaabi.ee 
