mis kahekordistab ribalaiust. Modulatsiooni iseloomustamiseks kasutatakse modulatsiooni tegurit. Modulatsiooni tegur näitab kandevlaine amplituudi muutumise ulatust protsentides. Sümmeetrilise moduleerimise puhul Y=Z. Sümmeetrilise moduleerimise korral on vastvõtja väljundpinge võrdeline modulatsiooni teguriga. 1.2 SAGEDUSMODULATSIOON FM (frequency modulation) on kandevõnkumise sageduse muutmine vastavalt moduleerivale signaalile. Siinjuures ei esine modulatsiooniteguri mõistet, sest sagedusdeviatsioon ei ole piiratud. Sagedusdeviatsiooni piirid on pigem praktilist laadi. Ühelt poolt on selleks kasutamiseks antud sagedusriba laius, teiselt poolt aga saatja sagedusdeviatsiooniline töövõime, mis oleneb juba konkreetse saatja lülitusest. Samuti ei paigutata sagedusmoduleerimise puhul kandvasse signaali lisavõimsust. S.t. amplituud jääb samaks. See võimaldab meil vabaneda igasugustest amplituudilistest müradest. 1.3 FAASMODULATSIOON
Nelinurksignaali korral spektrikomponendid avalduvad: u(t) = 4A/(sint + 1/3 sin3t + 1/5 sin5t ...) = 2f = 2/T 4.) Mõõtsime sagedusmoduleeritud (FM) signaali spektrit. Selleks kasutasime signaali allikana kõrgsagedusgeneraatorit HP8648B välise modulatsiooniga reziimis. - kandesagedus f = 180 MHz (HP8648B) 0 - moduleeriva harmoonilise sagedus F = 15kHz, u = 100mV (HP33250A) - modulatsiooni tüüp: väline (HP8648B) - Sagedusdeviatsioon f= 30kHz Mõõtsime kõigi spektrijoonte kõrgused ja sagedused markeri abil. Tulemuste põhjal koostasime tabeli. Arvutasime välja spektri teoreetilise kuju.LISA2 Tabel 2. Spektrijoonte kõrgused ja sagedused Mõõdetud spektrijoonte kõrgused ja sagedused: Järjekorra Spektritjoonte Spektrijoonte Spektrijoonte Spektrijoonte nr. sagedused f[MHz] teoreetilised amplituud U teoreetilised
filtri optimaalsel töötlusel kahelt erinevalt impulsskaja saame jällegi võttes märgilt saabunud kaja parameetrite Lineaarfaasiga filtri sõltumatu hinnangu. LINEAARSE sageduskarakteristikust Fourier' SAGEDUSMODULATSIOONIGA teisendus. Ühildades SONDEERIV SIGNAAL-suurus W on impulsskarakteristiku sümmeetriatelje sondeeriva signaali signaali alguspunktiga saame sagedusdeviatsioon ning faasitegur b lineaarseid faasimuutusi elimineerida. on määratav impulsi kestuse ja W Ülekandefunktsiooni reaalsuse tagab järgi: . Lahutusvõime doppleri see kui impulsskarakteristiku koefitsiendid on reaalsed. sageduse suhtes on lineaarse Impulsskarakteristiku sümmeetriatelje sagedusmodulatsiooniga sondeerival ühildamisel signaali alguspunktiga on signaalil sama kui ilma modulatsioonita
Sõltub vaid impulsi pikkusest. f 20000000 1.22 c D 2 f D 9.144 Ülesanne 5. Impulsi kestvus 0.5s Punktid ajavahemikus N 500 Ajavahemik TA 0 N Sagedusvahemik Fv 0 N Sagedusdiapasoon f 9.1GHz Sagedusdeviatsioon f 20MHz f 2 1 2 1 Fv TA f t Fv TA
tugevama sisendsignaali korral kostab see väljundis kõvemini). Võnkeringide L1C1 ja L2C2 vaheline sidestus valitakse kas kriitiline või sellest veidi tugevam. Võnkeringi L2C2 hüvetegur määrab suhtedetektori amplituud-sagedus tunnusjoone e nn. S-kõvera harjade vahelise kauguse ΔS. Mida suurem on ΔS, seda väiksem on detektoris tekkiv modulatsiooni-moonutus. Näiteks: Kui Q = 40...50 ja ΔS = 6*Δf = 6*50 = 300 kHz Δf – suurim sagedusdeviatsioon. Sel juhul tekib mod.moon. Kml ~ 1%. Kui Q < 16 ja ΔS = 18*Δf = 18*50 = 900 kHz, siis moodustab modulatsioonimoonutus Kml ~ 0,2%. Hüvetegur väheneb koormustakistite R1 ja R2 vähenemisel, kuid siis väheneb ka detektori väljundpinge. Koormamata võnkeringi hüvetegur Q peab olema võimalikult suur (Q~100). Selle saavutamiseks tuleb suhe L2/2 valida suur. Prim.võnkeringi (C1L1) Q valitakse 2...4x väiksem.
annaabi.ee 
