Nahk üritab seenest ja põletikulistest rakkudest vabaneda, see põhjustab naha muutumise valgeks ja ajab selle ketendama. Kui jalad veel umbsetes jalanõudes hauduvad, saavad ka bakterid hea kasvupinnase. Bakterid põhjustavad oma elutegevusega halvalõhnalise jalahigi tekke. Tavaliselt pesitsevad seened kingades, sokkides, käterätikutes, vaipades. Nad armastavad niisket ja sooja kohta, nt.ujulad, saunad, spordikeskuste dusiruumid. Jalaseene kõige sagedasemaseks tekitajaks on dermatofüüt Trichophyton rubrum, järgnevad T. mentagrophytes var. interdigitale ja Epidermophyton floccosum. Miks tuleb jalaseent ravida? Jalaseen ei parane ilma ravita. Jalaseen algab enamasti neljanda ja viienda varba vahelt, kuid võib mitte ravimisel areneda edasi teistesse kehapiirkondadesse ja küüntele. Jalaseene õigeaegse raviga saab takistada selle nakkuse levikut. Jalaseenel on oht muutuda krooniliseks või
Selle võimaluse vähendamiseks on soovitav: teha vajadusel jalaseene ravi peale dussi kuivatada korralikult kubeme piirkonda eraldi rätikuga mitte jagada teistega käterätte, linu ja isiklikke riideid vältida kitsaid ja sünteetilisi riideid ülekaalulistel proovida kaalus maha võtta, mis vähendab hõõrdumist ja higistamist. Jalaseen Jalaseen on ilmselt inimkonda vaevanud sajandeid, kuid üllatavalt on seda seisundit esmakordselt mainitud Pellizzari poolt 1888.a. Jalaseene kõige sagedasemaseks tekitajaks on dermatofüüt Trichophyton rubrum, järgnevad T. mentagrophytes var. interdigitale ja Epidermophyton floccosum. Haigust tuleb rohkem ette täiskasvanutel ja meestel ning esinemissagedus kasvab vanusega. Lastel on jalaseent harva. Haigestumise riskifaktorid sagedane nn.ühiskondlike riskikohtade kasutamine (dusiruumid, basseinid, jõusaalid jt) umbsed jalanõud ühtede sokkide või jalanõude kandmine pikka aega järjest väiksem rasvhappe hulk nahas (nn
furunkul vajab komplikatsiooniohu tõttu ravi haiglas. Furunkuli tekkimisel ei tohi seda ise pigistama ega avama hakata. Kui mäda on väljunud, siis tuleb sidemeid korralikult vahetada ja ümbritsevat nahka puhastada ning pärast korralikult käsi pesta, et hoida ära põletiku levimist. KAS NAKKAB? Et hoiduda põletiku levimisest, tuleks peale furunkuli avamist, koheselt ümbritsevat nahka puhastada ning pesta käsi. Jalaseen kõige sagedasemaseks tekitajaks on dermatofüüt Trichophyton rubrum. Haigust tuleb rohkem ette täiskasvanutel ja meestel ning esinemissagedus kasvab vanusega. Lastel on jalaseent harva. Haigestumise riskifaktorid: sagedane nn.ühiskondlike riskikohtade kasutamine (dusiruumid, basseinid, jõusaalid jt) umbsed jalanõud ühtede sokkide või jalanõude kandmine pikka aega järjest väiksem rasvhappe hulk nahas (nn
annaabi.ee 
