Ülemist kitsenevat osa nimetatakse tipuks, alumist laiemat põhimikuks. Parem kops koosneb kolmest, vasak kahest sagarast. Sagarate vahel on lõhed, mis on kopsude pinnal nähtavad. Iga sagar koosneb segmentidest, mis on varustatud ühesuuruste bronhidega (paremas 11, vasakus 10). Iga segment koosneb omakorda suurest hulgast kopsusagarikkudest. Sagarikkude vahel on sidekoe kihid, milles kulgevad närvid, vere- ja lümfisooned. Sagarikku sees jaguneb sagarikubronh bronhioolideks. Bronhioolid lähevad üle laienditeks sombujuhaks, mille seintes on 0,2-0,3 mm läbimõõduga poolkerakujulised väljasopistused kopsusombud ehk alveoolid. Alveooli sein koosneb ühekihilisest lameepiteelist. Alveoole ümbritseb kapillaaride võrgustik. Alveooli ja kapillaari seina kogu paksus on 0,1-0,5 m. Läbi selle seina toimub gaasivahetus: alveoolidest läheb verre hapnik, verest alveoolidesse süsihappegaas
12. Tupp lad. k. VAGINA Asend Suundudes ette alla, läheb läbi urogenitaaldiafragma ja avaneb suurte häbememokkade vahelises pilus. Funktsioon Sünnitusel tuleb laps välja, suguühte ajal läheb peenis sisse 13. Munand lad. k. TESTIS Asend Vaheseinaga kaheks jaotunud mitmekihiline õhukese seinaga munandikottides Ehitus 200-300 sagarikku. Funktsioon Meessugurakkude paljunemine seemnetorukestes 14. Munandimanus Seemnerakkude reservuaar Asend Munandi tagumisel serval 15. Eesnääre lad. k. PROSTATA Asend MEESTEL põie all Funktsioon Selle nõre lisandub seemnepurske ajal seemnevedelikule ja aktiviseerib seemnerakke (muudab liikuvateks) 16. Lahklina lad. k. PERINEUM
valulikkus. Raseduse ajal rinnad suurenevad, piimajuhade süsteem paisub ja tekib uusi sagarikke. Pärast menopausi tõmbub näärmekude kokku, sest rasva osa suurenev, ja rinnad muutuvad vähem tihedaks. (Hickin 2007:150) 8 Rinnanääre koosneb rasvkoest, sidekoest ja näärmekoest. Näärmekude jaguneb 15-20 sagaraks, milles igaühes on 20-40 sagarikku. Näärmesagarikest suunduvad nibusse piimajuhad. Kogu rind, eriti aga rinnanibu ümbrus on rikas vere- ja lümfisoonte poolest. Suurem osa lümfiteedest kulgeb samapoolsesse kaenlaalusesse lümfisõlmede ketti (aksillaarsed lümfisõlmed), väiksem osa suubub rangluu ülemistesse ja alumistesse ning rinnaku kõrval asuvatesse ja rinnasisestesse lümfisõlmedesse. Rinna näärmekoe, piimajuhade ja sagarike kasv ning arenemine on mõjutatud