Vena mediana cubiti on keskpidine küünarveen ja asub küünarvarre sisemisel keksmisel poolel. Vena subclavia on rangluualune veen ja asub rangluu all? Alumisse õõnesveeni- vena cava inferior koguneb veri väikevaagna seintest ja elunditest ning alajäsemetest. Värati veen vena porta - temast läheb läbi kõhuõõne paartitest elunditest tulnud veri ja suubub maksa. On jäme venoosne veresoon, mis paikneb maksarteri ja ühissapijuhaga kõrvuti. Suuubudes maksa moodustub maksa sagarikes erilisi verekapillare. Veri koguneb pärast maksast läbiliikumist maksaveenidesse, kus see juhitakse alumisse õõnesveeni Lümfisüsteem koosneb lümfisõlmedest ja lümfisoontest. Toodab lümfotsüüte, mis võtavad osa imuunkaitse reagtsioonidest.Alguse saab kudedest. Kulgeb ainult ühes- tsentraalses suunas ja vallanud hiljme tgasi vereringesse. Lümfisüsteem on vereringe paralleelne äravoolusüsteem. Lümfisoonte ehitus on sarnane
(vesica biliaris), taga osas alumine õõnesveen vena cava - hulknurksed prismakujulised maksa struktuuriühikud inferior - läbimõõt 1-2 mm, pikkus 2-3 mm Ristivagu ehk maksaväratit porta hepatis läbivad - keskel on tsentraalveen vena centralis portaaltriaadi peatüved : - hepatotsüüdid ehk maksa epiteelirakud moodustavad sagarikes 1 või Arteria hepatica propria 2 raku paksusi mulgustunud plaate, mis paiknevad ja ühenduvad Vena portae kõigis tasapindades - plaatide sees on sapikanalikesed juhivad sappi sagarikest väljapoole
Kõige välimise kesta moodustab veresooni ja närve sisaldav serooskest – võib sisaldada ka vähesel hulgal lihaskimpe PROSTATA Lisasugunäärmetest on kõikidel loomadel olemas isaskusiti algusosas paiknev paaritu eesnääre Eristatakse välimist, kompaktset eesnäärmekeha, mis täielikult või osaliselt ümbritseb eesnäärme hajusosa Eesnäärme hajusosa paikneb sagarikena kusitilihasest ümbritsetuna kusiti kavernooskihi all – sagarikes paikneva organi parenhüümi moodustavad rohkearvulised tubuloalveolaarsed prostatanäärmed, mille juhad avanevad isaskusistisse Analoogsed näärmed esinevad ka eesnäärme hajusosas Eesnäärmekeha on kaetud õhukese sidekoelise kapsliga, mis jätkub organisse tungiva sagarikevahelise silelihasrakke sisaldava sidekoena Kõrged limatootvad rakud moodustavad näärmete lõpposa, nende vahel paiknevad madalad vaherakud, näärmete viimajuhad