kuni ladvani, mis ületab 1 cm suurust normaalset koonet 1 m kohta. Tüüakus on ümarmaterjali tüükaosa läbimõõdu või servamata saematerjali laiuse järsk suurenemine, kui tüükalõike läbimõõt (laius) ületab vähemalt 1,2 kordselt tüükalõikest 1 m kaugusel mõõdetud läbimõõdu. Ümartüüakus tüükalõige ringi või sellele lähedase kujuga . Ribitüüakus e. kurmulisus tüükalõige ebakorrapärase tähtjas- sagaralise kujuga. Tüve ovaalsus - vorm, kus ristlõike suurim läbimõõt on vähemalt 1,5 korda vähimast läbimõõdu suurem. Kasvaja e pahk - tüve kuju ja mõõtmete järsk paiklik paksenemine, millele kaasneb puidu salmilisus. Esineb kõikidel puuliikidel, sagedamini lehtpuudel. Kõverus - sortimendi kõverdumine pikisuunas. Paindesuuna järgi eraldatakse liht- ja liitkõverust. Lihtkõverus on iseloomustav ainult sortimendi ühe paindega.
putukate eluks). Pikselõhed- okste vahel. Kuivamislõhed- tekib saematerjalile harilikult otspinnale materjali ebaühtlase kuivamisest tingitud pingete tõttu (see on lahti seletatud niiskuse osas). Koondelisus- antud ümarmaterjali järsk koondumine tüvest ladvapoole (põhjustab kaldkiulisust saematerjalis, spoonis). Tüüakus- ümarmaterjali tüükaosa väga järsk suurenemine (meetri pealt 1,2 korda suurem kui tüüka osa) Kurmulisus- tähtjas-sagaralise kujuga Pahk- puidu kiudude ebakorrapärase kasvu ja vohamisega puidu paiklik paksenemine. Kõverused- Kaldkiulisus e kaldsüülisus- puidukiudude kõrvalekaldumine pikkiteljest. Ränipuit- paikne ränipuit (kord tuul ühelt, kord teiselt poolt- põllul), lausränipuit (mere ääres, kus tuul enamasti ühelt poolt) Salmilisus- puidu kiud pikkisuunaliselt lainelise kasvuga. Vaigupesa e vaigukäigud- vaiguga täidetud õõnsused aasarõngaste vahel.
hõrenemisena. Vastava alleeli avaldumise käivitab testostoroon, mida mehe organismis on tunduvalt rohkem, kui naisel. Penetrantsus sagedus protsentides, millega mingi konkreetne genotüüp avaldub selle kandja fenotüübis. Mittetäielik penetrantsus nt polüdaktüülial. Ekspressiivsus kirjeldab geeni fenotüübilise avaldumise taset. Kandilise lõuaga Hapsburgid, lobe mutatsiooniga sagaralise silmakujuga äädikakärbsed.. Mittetäielikku penetrantsust või erinevad ekspressiivsust mõjutab tunnuste komplekssus konkreetne fenotüüp võib olla seotud mitme erineva geeni avaldumisega. 11. Mõisted epistaas ja pleiotroopsus. Tooge mõni näide. Epistaas ühe geeni takistav, pärssiv või varjutav toime teise geeni avaldumisele. Need geenid mida allutatakse on hüpostaatilised
Elusoks, kõduoks, tubakoks, umboks Lõhed- säsilõhed, ringlõhed, kuivamislõhed, külmalõhed, pikselõhed (need jagunevad veel omakorda paigutuse alusel, olemuselt- ots, serv, külg, kitsas, lai, sügav) Koondelisus- antud ümarmaterjali järsk koondumine tüvest ladvapoole (põhjustab kaldkiulisust saematerjalis, spoonis). Tüüakus- ümarmaterjali tüükaosa väga järsk suurenemine (meetri pealt 1,2 korda suurem kui tüüka osa) Kurmulisus- tähtjas-sagaralise kujuga Pahk- puidu kiudude ebakorrapärase kasvu ja vohamisega puidu paiklik paksenemine. Kõverused- Kaldkiulisus e kaldsüülisus- puidukiudude kõrvalekaldumine pikkiteljest. Ränipuit- paikne ränipuit (kord tuul ühelt, kord teiselt poolt- põllul), lausränipuit (mere ääres, kus tuul enamasti ühelt poolt) Salmilisus- Vaigupesa e vaigukäigud- vaiguga täidetud õõnsused aasarõngaste vahel.