Artiklis esitatud teesi argumenteerimisel on tegemist otsese argumentatsiooniga. Argumentide seos teesiga on pigem kogemuslik. Artikkel ei käsitle ühtki konkreetset uuringut, millest selguks, millisel põhjusel on lapsed isata jäänud. Olen arvamusel, et teesi kohta käivad argumendid ei anna piisavalt kinnitust argumente on vähe ja need rõhuvad peamiselt psühholoogilisele eesmärgile. Argumentatsioon on osaliselt vigane. Vastavalt C. Sagani ,,tüüpvigade loendile" on analüüsitavas artiklis mahavaikitud tõed või pooltõed ei ole ühtki viidet sellele, kui palju on neid üksikisa staatuses mehi, kelle juurest on naised lahkunud (nt uue pere (mehe) juurde vms). Sarnaselt mahavaikimisele võib antud artikli puhul tüüpveana loetleda ka valikulist väljatoomist, kus info üldine toon on emade suhtes pigem liialt negatiivne ning isade suhtes vastupidi, liialt positiivne.
juutide tapmine natsistlikus ühiskonnas oli vältimatu. Kas eetilisem ja õiglasem ei oleks seda proovida teha valutult? Kui soov on saada võimalikult tõusalt ja kiirelt võimalikult hea tulemus ja inimressurssi on piisavalt, siis olekski parim viis kasutada kohe neid, kellele soovitud tulem on määratud. ,,Saavutused meditsiinis ja põllumajanduses on päästnud kõvasti rohkem inimelusid, kui on kaotatud kõigis sõdades kokku." Need on USA kirjaniku Carl Edward Sagani sõnad. Louis Pasteur, Prantsuse keemik ja mikrobioloog, kirjutas 1960. aastal: ,,Teadus ei tunnista riigipiire, sest teadmised kuuluvad inimkonnale ning valgustavad tõrvikuna tervet maailma." Sellest tsitaadist võib järeldada, et kui midagi on juba selgeks tehtud, ei ole põhjust seda maha matta lihtsalt selle pärast, et seda sai esimesena teada keegi, kelle vastu on üldine vihavaen. Teadmine on
Kriitika tunnetuslik eesmärk on eksimusest (ekslikkusest) arusaamine. Nii kriitika kui ka argumentatsiooni puhul võib juhtuda, et saavutatakse psühholoogiline eesmärk, kuid ei saavutata tunnetuslikku eesmärki. 13 3.11.2009 Kriitika liigid teesi kriitika, argumentide kriitika, seose kriitika. Tüüpilised argumentatsiooni "vead" Carl Sagani järgi keskendumine isikule valikuline väljatoomine autoriteedi argument statistika olemuse valestimõistmine vastupidiste tagajärgede seostamatud põhjus ja tagajärg argument välistatud kolmas viitamine teadmatusele lühiajaline versus pikaajaline erivabandus libe nõlv vastuse etteaimamine korrelatsiooni ja põhjuslikkuse ebajärjekindlus segiajamine mõttetu küsimus seisukoha karikeerimine
annaabi.ee 
