mahu kohta, valitakse raieliik ja kasutatav tehnoloogia ning hinnatakse tööde kulusid ja saadavaid sortimente. Enne raie alustamist, kui kogu raiuda planeeritavat materjali ei kasutata ära ise oma vajadusteks, vaid planeeritakse raiuda ka müügiks, tuleb jälgida turusituatsiooni, puidusortimentide hindu ja turustamisvõimalusi, sest sellest võib sõltuda tehnoloogia ja raiel saadava puidu sortimentideks järkamine. Näiteks lähim saeveski võib eelistada kindla pikkuse ja läbimõõduga saepalke, mõni kaugemal asuv saeveski teise pikkuse ja läbimõõduga palke, kuid pakub paremat hinda. Hetke metsamaterjali turuhindadega ja kulutustega transpordile tuleb end tingimata kurssi viia. Enne raietööde algust tuleb raielank üle vaadata: tuleb kontrollida puistu tegelikku seisundit (see võib erineda Metsa majandamise soovitustes kirjeldatust nt kopra poolt tekitatud üleujutuste, tormi- või putukkahjustuste, mitme aasta taguse soovituse vananemise vms tõttu). Tuleb uurida
Eestis on viimasel kümnendil investeeritud metsa- ja puidutööstusesse väga suures mahus (Eestis asub Baltimaade suurim, Imavere saeveski) rajatud on mitmeid teisi suuremaid, modernseid saetööstusi (Paikuse, Sauga) ja vineeritööstusi (Otepääl). See on tänapäevaks viinud olukorrani, kus töötleva tööstuse võimsus ja vajadus on suurem, kui aastane raiemaht (okaspuu osas) ja seetõttu on Eesti muutumas saepalke eksportivast riigist neid importivaks riigiks (Tabel 3). Peamiselt tuuakse okaspuu saepalke Eestisse Venemaalt. Tabel 3. Puidutööstuse väliskaubandus 2003.a. 1. poolaastal Eksport Toode Ühik 2002.a. 1.p.a. 2003.a. 2.p.a. Muutus, % Töötlemata m3 1 661 053 1 567 646 -5,6 ümarpuit, sealhulgas: Okaspuuhake tonn 357 929 333 095 -6,9
nendele kaer väiksemas koguses. Nisu võeti ainult mõnel pool. Kümniseõigust ei rakendatud ainult teraviljasaagi puhul, vaid ka muu toodangu puhul. 10%-20% koguväärtustest moodustasid loomakasvatussaadused. Talupojad viisid andamiks lambaid, härgi, lehmi, sigu, hanesid, kanu. Heinakümnis - Üks koorem täistalult. Olenevalt piirkonnast nõuti kümniseks veel mett, kalu, lina, kanepit. Talupoegadelt nõuti ka metsamaterjali: saepalke, palngupuid, puusütt, küttepuid. Talupoegadelt nõuti mitmesuguseid rahamakse. Vakuraha - Kõige kaalukam rahamaks, mis sõltus talu suurusest. Keskajal tunti ka isikul lasuvat maksu, mida võeti sulastelt ja vabadikelt. Ordualadel nõuti meistriraha ehk sõjamaks, mille suuruseks oli 1 riia mark igalt adramaalt. Keskaja jooksul asendati mitmed loonusandamid rahamaksuga. Loomakümnis asendati paarikillingilise maksuga iga varsa ja vasika pealt (Maksid selle eest, et omad loomi). 16
annaabi.ee 
