maksimaalse produktsiooni saamine ja kvaliteet ei oma niivõrd suurt tähtsust. b) Puistute ja puidu kvaliteedi tõstmine. Kuna aretuseks valitakse välja oma omadustelt parimad puud, siis reeglina on nende järglased ka kvaliteetsemad: sirge tüvega, väikese koondega, peente okstega, hästi laasunud jne. Saadava puidu kvaliteet on eriti oluline tänapäeval, kuna näiteks kvaliteetsest vineeripakust või saepalgist saadav majanduslik tulu võib mitmeid kordi ületada kõverast ja okslikust paberipuust saadava. c) Puistute haiguskindluse suurendamine. See on eriti oluline teatud puuliikide puhul. Näiteks hariliku haava kasvatamisel on üheks suuremaks probleemiks haavataeliku levik, kuuse kasvatamisel aga juurepessu oht. Kui õnnestub aretada nende haiguste suhtes resistentseid vorme, annaks see olulist majanduslikku tulu.
Aastal 1992 oli puidu ja puidutoodete tootmise osakaal töötleva tööstuse toodangus vaid 3,7%, suurim osakaal, 31,6%, oli toiduainetetööstusel. Aastal 2006 aga olid kohad vahetunud, puidu ja puidutoodete tootmine andis töötleva tööstuse toodangust 14,7%, toiduainete tööstus oli 14 protsendiga teiseks taandunud. 1990. aastate algul toimus metsatööstuse privatiseerimine, kuid erastatud saeveskid ei suutnud saepalkide eest võistlusväärset hinda pakkuda ja suurem osa saepalgist osteti ära eksportööride poolt. 1993. aastal oli Eesti saeveskite kogutoodang vaid 157 000 m3. Olukorra muutumiseks kulus siiski vaid mõni aasta, sest ehitati uued kaasaegsed saeveskid, mis suutsid saepalgi eest eksportööridest rohkem maksta. Uute saeveskite ehitajate hulgas olid ka puitu eksportivad firmad, nende aastate suurim puidueksportöör AS Sylvester avas oma esimese saeveski Imaveres juba 1995. a. Esimese suurema investeeringu Eesti metsatööstusse tegi Rootsi sõltumatu (s
4. Keemilist töötlemist (pritsimist) - 4. Seemnete varumine. Seemlad laasunud jne. Saadava puidu kvaliteet on eriti putukkahjurite ja seenhaiguste tõrjeks. Metsakultiveerimistöödeks vajatakse igal aastal oluline tänapäeval, kuna näiteks kvaliteetsest 5. Kaitseabinõud loomade vastu - tarastamine, Eestis suurel hulgal metsapuude vineeripakust või saepalgist saadav majanduslik repellentide kasutamine. seemneid (2000. aastal näiteks kasutati tulu võib mitmeid kordi 6. Tulekaitseabinõud - tulekaitseribade rajamine metsataimlates külvide rajamiseks ligikaudu 450 ületada kõverast ja okslikust paberipuust saadava. Puuliikide valik kg männi ja 700 kg kuuseseemneid). Lisaks c) Puistute haiguskindluse suurendamine.
annaabi.ee 
