Sile ja terav lõikeserv on vajalik sel juhul, kui soovitakse, et lõikepind oleks võimalikult puhas ja tasane, nii et toore liha, puuviljade või köögiviljade kude saaks lõikamisel võimalikult vähe viga. Siledat nuga on ka kerge terituspulga abil teravana hoida. Lainelise ja saehambulise servaga noad sobivad väga hästi leibade, küpsetiste ja muude struktuursete või kuivavõitu ainete lõikamiseks. Teisalt aga lõikab saehammas hästi ka kõva koorukest või sitket materjali nagu tomati pind, kiled ja kõõlused. Saehambulise teraga nugasid kasutatakse lisaks eelnimetatud eesmärkidele ka küpse liha lõikamiseks, sellisel juhul saavutatakse poorne lõikepind, mis on teatud olukorras eelistatud. Jäik saehambuline tera sobib hästi ka ülessulamata külmutatud toitude lõikamiseks. Kui selleks tööks kasutada sileda lõikeservaga nuga, võib tera kergesti kinni jääda
elektromagnetilise adapteri abil. Iga osaheli jaoks oli eraldi helirull (tonewheel). Moodsamates orelites toodab siinushelisid ostsillaator. Elektriorelitel hoolitsevad ostsillaatori toonide muutmise eest küllaltki lihtsad formandifiltrid (formant filter), automatiseerimine ja moduleerimine hoolitsevad lihtsa vibrato eest.Enamus analoogsüntesaatoreid produtseerib oma heli kasutades abstrahiivset sünteesi. Selle meetodiga toodab ostsillaator osaheliderikast helilainet, mis võib olla ka saehammas või pulsslaine. Signaal suunatakse läbi filtrite, mis eelistavad teatud osahelisid teistele. Nii saadakse sünteesheli, mis võib sarnaneda mõne akustilise heliga või mitte. ADSR helitugevuse mähisjoone mudeli abil kontrollitakse pingevõimendeid (VCA, voltage controlled amplifier), et anda helile õige mähisjoone kontuur. Teised vooluringid nagu helilainekujundajad ( waveshaper) ja ringmodulaatorid võivad muuta
Alalisvool on kasutatav põhiliselt juhtahelates, suuremat tähtsust igapäevaelus omab aga vahelduvvool. 14 3.3. Vahelduvvool Vahelduvvooluks (AC, alternating current) nimetatakse sellist voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub. Vahelduvvoolu piltlikustamiseks kasutatakse muutuvate suuruste kõverate muutumist ajateljel. Vahelduvvoolu kuju võib olla väga erinev (saehammas, siinus, kolmnurk), kuid käesolevas raamatus keskendutakse ainult siinuselisele vahelduvvoolule (vt. Joonis 3.4). Joonis 3.4. Vahelduvpinge muutus faasiteljel Alalisvoolu puhul kehtivad pinge, voolu, võimsuse ja töö seosed kehtivad ka vahelduvvoolu puhul. Siinuseline vahelduvvool on kirjeldatav võrrandiga u U sin m
Paralleelühendus on kiirem, mitu bitti samal ajal, või terve “sõna”, märk korraga. See on keerulisem ja kulukam kuna on vaja iga biti jaoks oma juhet. Aeglasem ja odavam on järjestikühendus, kus bitid tulevad kõik järjest. 75. Digitaalsed andmed ja analoogsignaalid Digitaalsed andmed kodeeritakse modemiga, et saada analoogsignaali. Kodeerimisel muundatakse digitaalsed signaalid analoogsignaaliks, tekitatakse siinuselistest signaalidest liitsignaal, mis on vajaliku kujuga( saehammas, kolmnurk, jne ). Samuti kasutatakse erinevaid modulatsioonitehnoloogiaid, et ühes ajaühikus võimalikult palju andmeid edastada, Side-st 50 meeldetuletuseks QAM64 näiteks, faasmodulatsioon, igas ajaühikus 8 bitti.On veel teisi modulatsioonimeetodeid muidugi, amplituudmodulatsioon – see on kehva, sagedusmodulastioon, mis on parem, nt. FM raadio kasutab seda. 76
annaabi.ee 
