maksimaalne moment, mida mootor suudab arendada. Lülitamisel võrgupingele on ka mootori võimsustegur esialgu väike. Joonisel on näha, kuidas tüüpilisel mootoril moment T, vool I ja võimsustegur cos muutuvad sõltuvalt pöörlemiskiirusest. Vääratusmoment Algkäivitusmoment Sadulmoment Oluline on teada, et asünkroonmootori moment on võrdeline pinge ruuduga. See tähendab, et kui mingil põhjusel toitevõrgus pinge langeb ja moodustab nimipingest näiteks vaid 70% ehk 0,7, 2 siis suudab mootor arendada vaid 0,7 = 0,49 ehk vähem kui pool arvutuslikust momendist. Küllalt suure tõenäosusega võib siis koormusmoment olla suurem kui vääratusmoment. Siis mootor vääratub
maksimaalne moment, mida mootor suudab arendada. Lülitamisel võrgupingele on ka mootori võimsustegur esialgu väike. Joonisel on näha, kuidas tüüpilisel mootoril moment T, vool I ja võimsustegur cos muutuvad sõltuvalt pöörlemiskiirusest. Vääratusmoment Algkäivitusmoment Sadulmoment Oluline on teada, et asünkroonmootori moment on võrdeline pinge ruuduga. See tähendab, et kui mingil põhjusel toitevõrgus pinge langeb ja moodustab nimipingest näiteks vaid 70% ehk 0,7, 2 siis suudab mootor arendada vaid 0,7 = 0,49 ehk vähem kui pool arvutuslikust momendist. Küllalt suure tõenäosusega võib siis koormusmoment olla suurem kui vääratusmoment. Siis mootor vääratub
maksimaalne moment, mida mootor suudab arendada. Lülitamisel võrgupingele on ka mootori võimsustegur esialgu väike. Joonisel on näha, kuidas tüüpilisel mootoril moment T, vool I ja võimsustegur cos muutuvad sõltuvalt pöörlemiskiirusest. Vääratusmoment Algkäivitusmoment Sadulmoment Oluline on teada, et asünkroonmootori moment on võrdeline pinge ruuduga. See tähendab, et kui mingil põhjusel toitevõrgus pinge langeb ja moodustab nimipingest näiteks vaid 70% ehk 0,7, 2 siis suudab mootor arendada vaid 0,7 = 0,49 ehk vähem kui pool arvutuslikust momendist. Küllalt suure tõenäosusega võib siis koormusmoment olla suurem kui vääratusmoment. Siis mootor vääratub
annaabi.ee 
