5. Ühel õhtul ilmus võõrastemajja üks pime vanamees, kes võttis Jimi kinni ning küsis temalt Billy kohta. Jim juhatas mehe Billy juurde ning see andis talle midagi, nimelt Musta Märgi. Seal seisis, et tal on aega kella kümneni. Billy tõusis püsti ja pistis lõugama, kuid samal hetkel kukkus ta kokku ja suri äkilisse ajurabandusse. 6. Jim ja ta ema jooksid külla abi kutsuma, kuid keegi ei julgenud neid aidata. Neile anti vaid laetud püstol ja lubati saduldatud valmis hoida juhuks, kui neid keegi peaks tagasitulekul jälitama. Üks poiss hakkas arsti juurde ratsutama, et temalt relvastatud abi saada. 7. Nad jooksid tagasi võõrastemajja, panid riivi ette ning tõmbasid eesriide alla. Jim võttis Billy kaelast meremehekasti võtme ning nad avasid kasti. Seal polnud midagi väga väärtuslikku, kuid Jimi ema hakkas talle kuuluvat raha kotti toppima. Siis hakati
Telgi ühel küljel seisis kuldvaia külge köidetuna valge Seteri nimeline täkk. Tal olid lõõmavad silmad ja hõbevalge karv mustal nahal. Tema selga ei pandud iialgi sadulat ja ükski inimene polnud tema seljas istunud. Tingis-khaani sõjakäikude ajal amaanide seletust mööda sõitis sellel lumivalgel ratsul nähtamatu, võimas sõjajumal Suidee, mongolite maleva kaitsja, ja viis neid suurtele võitudele. Teisel küljel seisis köies, alati saduldatud laiarinnaline Naiman, khaani armsam lahinguratsu, mustad jalgade ning sabaga ja piki selga kulgeva mustavöödiga põdravõik metsikute stepihobuste järeltulija. SÕJARETKEDE PEATUSPAIGAD Ratsu Seteri kõrvale oli kinnitatud kõrge bambusvarras Tingis-khaani kokkukeeratud valge lipuga. Telgi ümbruses asusid ihukaitseväelased, turgaundid, kes kandsid soomusrüüsid ja raudkiivreid: nad valvasid, et ükski elusolend ei läheneks suurkagaani telgile. Üksnes need,
13 «Ma ei naera sageli, härra,» jätkas tundmatu, «mida te võite näha mu näost. Ja ma jätan endale õiguse naerda siis, kui see mulle meeldib.» «Mina aga ei taha, et naerdakse siis, kui see mulle ei meeldi!» hüüdis d'Artagnan. «Kas tõesti, härra?» küsis tundmatu rahulikumalt kui kunagi varem. «Noh, selleks on teil täielik õigus.» Ta pööras kannal ringi ja tahtis astuda kõrtsi peaukse kaudu, mille ees d'Artagnan oli saabudes näinud saduldatud hobust. D'Artagnani iseloom aga ei lubanud niisama lihtsalt lasta käest meest, kes oli julgenud teda solvata. Ta tõmbas mõõga täielikult tupest ja tormas võõrale järele, karjudes: «Pöörduge ümber, pöörduge ometi ümber, härra pilkaja, muidu taban teid tagumikku!» «Mind tabada?» ütles too kannal ringi pöörates ja noormeest võrdse hämmelduse ning põlastusega silmitsedes. «No-noh, mu kallis, te olete ogar!» Seepeale lausus ta tasa ja otsekui endamisi: «Lausa vihastav
annaabi.ee 
