distsiplineeriv stiimul. Paažidena jätkusid poiste igapäevaste treeninngud. Nad vehklesid, ratsutasid, ujusid, jooksid, võitlesid üksteisega. Tavaliselt tehti seda kogenud sõjamehe-õpetja valve all. Ka oli paažidel lossi igapäevaelus üpris palju tööd. Nad olid tegelikult oma isanda teenrid. Peale isanda isiklike ruumide ja tema riietuse olid poiste hoole all ka tema hobused. Paažid pidid tallis hobuseid puhastama, oskama neid kiiresti saduldada, tundma kõiki lahingus vajalikke võtteid. Nad pidid õppima hobuseid ratsatama, raskes turvises pikki maid jooksma, oda ja mõõka osavalt käsitlema, puust rüütlega võitlema. Poisikestele oli see kõik oluline elukool. 2.3 RELVAKANDJA TEENISTUS. Paažiaeg kestis tavaliselt 15-16 aasta vanuseni. Loomulikult ootas iga poiss kannatamatult järgmisesse astmesse tõstmist. Tuli aeg ja isand nimetas neid oma relvakandjateks. See oli
sepikujahu ja annaks turismitalule odavat elektrit. Ta lootis kunagi sinna luua Eesti Don Quijote Keskuse. Ta võttis raha võlgu, laskis teha projekti ja hakkas ümbrust korrastama. Heldur ehitas vanavanaisa vesiveski ümber tuuleveskiks. Reklaambukletti kirjutas ta: "Igale rüütlile oma tuuleveski! Mida varem sa sellega võitled, seda rutem sulle mehearu pähe tuleb! Istu kohe Rosinante selga, sinu tuuleveski ootab!" Poolteist aastat pärast idee tekkimist võis ta saduldada Rosinante, kes oli tubli tori tõugu mära. Ta istus esimest korda hobuse selga. Ta kavatses teha proovisõidu ilma turviseta. Ta haaras piigi kätte ja asus teele. Kui ta oli kingul haavapuu juures, lõi äkiline tuulehoog veskitiivad kolinal käima. Rosinante ehmus ära, ajas end tagajalgadele püsti ja paiskas Helduri maha, seejuures nii õnnetult, et piik tungis otse südamesse. Perekond: poeg Surmapõhjus: Hobune paiskas ta enda seljast maha ja piik tungis otse südamesse. 4.153
«Teisel korrusel, minu naise toas, kus ta haavu seotakse.» «Kas ta kompsud ja kott on tema juures? Kas ta on oma vammuse seljast võtnud?» «Seda küll, aga kõik on veel all köögis. Aga kui see hull noormees on teil jalus ...» «Kindlasti. Ta põhjustab teie võõrastemajas niisugust pahandust, et peletab kõik korralikud inimesed eemale. Minge üles, tehke arve ja andke mu teenri kätte!» «Kuidas? Härra tahab meilt juba lahkuda?» «Te teadsite seda juba enne, sest ma andsin käsu saduldada mu hobune. Kas mu käsku pole veel täidetud?» «On küll. Nagu Teie Ekstsellents võib näha, on hobune suure värava all täiesti sõiduvalmis.» «Tubli, tehke siis, mis ma ütlesin.» «Tohoo!» lausus peremees endamisi. «Kas ta pelgab seda poisikest?» Tundmatu käskiv pilk katkestas peremehe mõtted. Ta kummardas alandlikult ja läks välja. «See veidrik ei tohi näha mileedit,» jätkas tundmatu. «Ta peab iga hetk siia jõudma; ta ongi juba hiljaks jäänud
annaabi.ee 
