Rabataimed: 1. Tupp-villpea 2. Jõhvikas 3. Rabamurakas 4. Huulhein 5. Kanarbik 6. Vaevakask 7. Küüvits 8. Hanevits 9. Harilik kukemari 10. Valge nokkhein * Linnud: 1. Sookurg 2. Rüüt 3. Mudatilder 4. Sookiur 5. Hallõgija 6. Rabapüü 7. Väikepistrik Märgalasid kaitstakse kui terviksüsteeme, kus tähtsad on nii kalade koelmud, lindude pesitsusalad ja rännupeatuspaigad kui ka sood ja soode turvas. Turbakiht on saastunud sademevete filter, reostunud pinnavete puhastaja, süsinikuringe reguleerija ja puhta vee säilitaja. Ramsari konventsioon 1971. aastal kirjutati Iraanis Ramsari linnas alla märgalade konventsioonile. Ramsari konventsiooni eesmärk on kaitsta kogu maailma märgalasid, sest nende pindala ja väärtus väheneb pidevalt nende kuivendamise, reostamise ja majandusliku kasutuselevõtu tõttu. Konventsioonis rõhutatakse märgalade suurt ökoloogilist rolli, seda eriti veelindude rände-,
liivaosakeste vahel olevate tühimike ruumala visuaalsel hindamisel ja sellele vastaval optimiseerimisel. Vanad mördid paistavad silma suure lubjasisaldusega (1:2÷1:0,5) . Seejuures on see suhe valitud teadlikult, kuna lubi on olnud alati kallim kui liiv. Suure lubjasisalduse võimalikuks eesmärgiks peetakse mördi iseparanemisvõime tekitamist. Nimelt on mitmete uurijate poolt täheldatud tekkinud mördipragude kadumist aja jooksul. Nähtust seletatakse sademevete abil toimuva vesinikkarbonaadi vahendatud kaltsiidi ümberpaigutumisega pragudesse. Seda tõestavad ka mikrofotod . Selline mört on kokkuvõttes ka väga erosioonikindel. Kaasaegsed normid järgivad oluliselt suuremat liiva osakaalu. DIN 18550, osa 2, 1985, näeb ette lubja ja liiva vahekorra 1:8 . Kaasaegse lubja suurema puhtuse tõttu on põhjendatud kunagisest mõnevõrra väiksema lubjasisaldusega mördi kasutamine .
- aga et ,,noorest peast" on ta pehme, poorne ja imav Eriti hästi võib seda näha välisseintel, kus vihmavee ärajuhtimine on puudulikult lahendatud ning vesi pääseb seinale Pole vaja palju, et väga suur ala seinast oleks märg Lubikrohv paisub ja tõmbab kokku, ta imab endasse vett ja siis ka külmub lõhki See, et fassaadi osad alla kukuvad on see viga, et kui ei pöörata piisavalt tähelepanu sademevete ärajuhtimisele Seal, kus vesi peale ei pritsi on üldjuhul kõik korras See, kui siseruumides tulevad seina mõnda kohta praod on loomulikud, sest krohvi all olev puitsein ,,elab" aktiivsemat elu ja liigub rohkem kui selle peal olev kui jätta vihmaveesüsteemi väljaehitamata ja vihm langeb lubikrohvitud fassaadile. -Lubikrohv on nagu käsn ta imeb vee sisse ja vevitab seinas laiali -Kui tulevad miinuskraadid, külmub kogu krohv laiali ja maha
toimel on kaltsiit asendunud kaltsium-magneesium kaksiksoola,dolomiidiga. Puhas dolomiit on looduses haruldasem kui dolomiidistunud lubjakivi. Eelised: *Kvaliteetselt töödeldud lubjakivil on pikk kasutusiga. *Dekoratiivsus. kulumis-ja külmakindlus. *Peaaegu piiramatu mustri-ja värvivalik. Puudused: *Kuna lubjakivi on suhteliselt pehme ja vettivam,siis tuleks eelistada sisetingimusi, välistingimustes peab lubjakivi olema sademevete eest kaitstud. *Eesti niiskes ja märjas,rohkete kummels, sulamistsüklitega kliimas tekivad lubjakivis kihistused ja ta laguneb kiiresti. *Lubjakivi ei talu hästi ka lihtsaid koduseid happeid(nt piimhape, sidrun, mahlad jne). *Kõik lubjakivid ei ole ilmastikukindlad. Graniit Graniit on magmaline kivim. Algselt maapinna sügavustes lasunud vedel magma muutus äärmiselt suure rõhu all ja aeglase jahtumisprotsessi tulemusena graniidiks, mis on üks kõige kõvemaid ja tihedamaid kivimeid.
10. Gravel pit 10. Kruusakarjäär 11. Gravel soil 11. Kruusapinnas 12. Gravel verge 12. Kruusapeenar 13. Grease oil 13. Määrdeõli 14. Green area, green belt 14. Haljasriba 15. Gritter, Gritting machine 15. Liivapuistur 16. Groover 16. Vuugi (lõikamis)masin 17. Grout (mix) 17. Tsemendisegu 18. Grubber 18. Juurimismasin 19. Gully 19. Sademevete kaev 20. Gully pot 20. Settekaev 21. Gutterway 21. Vee ärajuhtimiskanal 22. Hammer crusher 22. Haamerpurusti 23. Hand levelling 23. Käsitsitasandamine 24. Hardstanding 24. Parkimiskoht 25. Haul, Haulage 25. Transportimine, vedu 26. Hazardous shoulder 26. Ohtlik teepeenar 27. Headligghts 27. Pooltuled, esituled 28. Helmet 28. Kiiver 29
võivad häirida pumpade või muude seadmete tööd. Suure reovee vooluhulga või reostuskontsentratsiooni kõikumise korral (näiteks tootmisvetes) võidakse eelpuhastuses kasutada reovee ühtlusteid. Võre ülesandeks on eemaldada veest jämedisperssed lisandid ja kiulised osakesed. Tavaliselt kasutatakse mehaaniliselt puhastatavaid võresid, mille varraste vahe on 3-20 mm. Kinnipüütud jäätmed pressitakse kokku ja viiakse prügilasse. Ühisvoolses või sademevete kanalisatsioonis voolav reovesi sisaldab liiva, mis vajab kõrvaldamist puhastusseadmeil selleks spetsiaalselt ette nähtud liivapüünistes. Kaasajal kasutatakse aereeritavaid liivapüüniseid, kus aereerimisega tekitatakse sobiva kiirusega vee kruvitaoline liikumine, mille juures liiv ja muud rasked mineraalsed osakesed settivad liivapüünise põhja. Mõnikord toimub samas liivapüünise vaheseinaga eraldatud osas ka rasva- või õlieraldus ning reovee eelaeratsioon. Rasv (õli), kui veest
annaabi.ee 
