ainega. Veepuhastus Veepuhastus on 3-etapiline: 1. mehhaaniline 2. keemiline 3. bioloogiline 100%-liselt ei ole võimalik vett puhastada. Reoveepuhastus Reovesi olmes või tootmises rikutud vesi, mille keemiline koostis või füüsikalised omadused on esialgsetega võrreldes muutunud. Eristatakse olmereovett (tekib elamis-, ühiskondlikes hoonetes ja kommunaalettevõtetes), tootmisreovett (tööstus- ja põllumajandusettevõtteis), sademetevett. Reoveepuhasti suublasse juhitav vesi on heitvesi. Reoveesete reoveest füüsikaliste, bioloogiliste või keemiliste puhastusmeetoditega eraldatud või veekogudesse settinud suspensioon. Eristatakse toor-, anaeroobselt (kääritatud) või aeroobselt stabiliseeritud, tahendatud (niiskus 40...60%) ja kuivatatud setteid (5...20%). Reoveepuhastus võib olla kolmeetapiline: mehhaaniline, bioloogiline, keemiline,
Lasundi turbavaru arvutatakse kas 1000 m³ või 1000 tonnides ja seda 40% niiskuse juures. Esineb geoloogiline* ja tööstuslik** turbavaru. [*kogu nullkontuuri juures leiduv turbavaru. **70 cm tüse pealmine turbakiht] Turbalasundid: madalsoo- siirdesoo- sega- raba-sega- rabalasund. 30. Soode kaitsmise vajalikkuse põhjendus Soode säilitamise ja kaitsmise põhjused: sood on puhta vee reservuaarid filtreerivad õhus saastunud sademetevett reguleerivad looduslikku äravoolu marjavarud, meevarud ravimtaimed soo taimkate seob süsinikdioksiidi ja vabastab hapnikku väävlirikkad raviveed turbamuda raviainena 31. Soode levik Eestis Eesti on soode rikkuselt 2. riik maailmas. Ca 20% Eesti pindalast moodustavad sood. Soodega on kaetud 22,3% Eesti territooriumist. Soostumise poolest oleme Soome järel maailmas teisel kohal. Sood on levinud üle kogu Eesti
Soomaa,com Soomaal Säkna Rehi Võrumaal Varjul külalistemaja Raplamaal Veelaager Soomaal Veematkad Kõrvemaa, Emajõ Suursoo Viruna talu Võllaraba 7. Soode kaitse 7.1. Soode kaitset põhjustavad asjaolud Soode säilitamise ja kaitsmise põhjused (Valk, 1995): · sood on puhta vee reservuaarid (eriti sooveekogud ja laugastikud veelahkmesoodes) · filtreerivad õhus saastunud sademetevett · reguleerivad looduslikku äravoolu · turvas sisaldab bioaktiivseid aineid, mille kasutussfäär laieneb (turba kasutamine küttena ja väetisena on väheratsionaalne) · marjavarud, meevarud · ravimtaimed · soo taimkate seob süsinikdioksiidi ja vabastab hapnikku (soo annab hapnikku rohkem kui tarbib) · väävlirikkad raviveed · turbamuda raviainena · soomaastik on vaikuse oaas puhkajatele, matkapaigaks loodushuvilistele
Reoveepuhastus Ka reoveepuhastus võib olla kolmeetapiline: mehhaaniline, bioloogiline, keemiline, kuid võidakse kasutada ka ainult mehhaanilist ja bioloogilist või mehhaanilist ja keemilist reoveepuhastust. Reovesi olmes või tootmises rikutud vesi, mille keemiline koostis või füüsikalised omadused on esialgsetega võrreldes muutunud. Eristatakse olmereovett (tekib elamis-, ühiskondlikes hoonetes ja kommunaalettevõtetes), tootmisreovett (tööstus- ja põllumajandusettevõtteis), sademetevett. Olmereovesi sisaldab orgaanilisi aineid ja baktereid, sh. tõvestavaid. Tootmisreovee koostis oleneb tehnoloogiast, sademeist ja töökultuurist. Ka sademevesi võib muutuda õhu ja äravoolupindade (nt. sillutise) saastatuse tagajärjel reoveeks. Reoveepuhasti suublasse juhitav vesi on heitvesi. Endla Reintam, 2008/2009 73
annaabi.ee 
