Kõik need kõrbete tüübid on erinevad. Õhuniiskus on kõigis siiski äärmuslikult madal. Taimed võivad pikki kuid endas vett säilitada, oodates millal põuaperiood lõppeb või millal saabuvad sademed. Kasvada saavad taimed ainult paar nädalat, sest ülejäänud ajaks tuleb vett säilitada. 4 Paiknemine Kõrbete aladel saavutab kuumus ja sademetevaesus oma äärmuse. Nende alade paiknemine on seotud pöörijoonte lähedal asuvate püsivate kõrgrõhualadega, millest pooluste suunas liikudes muutuvad kõrgemad õhumassid jahedamaks ja kuivemaks ning hakkavad laskuma allapoole. Kõrbed laiuvad nii parasvöötme lõunaosas kui ka lähistroopilises ja troopilises kliimavõõtmes. Mandrite kuivad sisepinnad ja külmade merehoovuste naabruses asuvad kõrbed. 23% maailma maismaast on kõrbed. Kõrbeid võib kohata Afganistanis, Austraalias,
Temp 20-30 kraadi Nt: Lääne- Aafrika piirkond( aastaläbi kuum) Savann Muld viljakas Võimas rohurinne Üksikud puud paiknevas teineteisest kaugel- kohanenud põuaperioodiks( koguvad vett) Rikkalik loomastik( sebrad) Karjakasvatus, riisikasvatus, suhkruroog, maapähkel Nt: Põhja-Austraalia ja Venetzueela Kuiv troopikakliima Väga kuum ja kuiv, talv jahedam Temperatuur võib olla üle 40-50 kraadi, kuid võib olla öökülmi suvel Sajab periooditi Pinnavett pole Sademetevaesus piduradab mulla teket Liivakõrbed, kivikõrbed, savikõrbed Takõrrid- pealeuhte ala tekivad tasased taimedeta alad Troopikakõrbed Üleminekuala kuiva kõrbe ja märg-kuiva troopika vahel Lühike niiske periood, peaaegu sademeteta periood Väga kõrged temp kuival perioodil Pinnase sooldumine Taimkate hõre Inimesed koondunud ooaasidesse, kus põhjavesi on pinnale lähemal Sademete väga suur muutlikus, paduvihmad üle mitme aasta Nt: Sahara, Araabia ps, Iraan, Austraalia siseosa
pritsmevöönd + soolased primitiivsed mullad). Laugelt tõusva mereranniku taimkattele on iseloomulik vööndilisus Rannaniidu kui elupaiga eripärad: Muldade kõrge soolasisaldus halofüütsed taimed; · Õhuke huumuskiht, lähtekivimi paljandumine; · Hiline vegetatsiooniperioodi algus (kuni jää sulab, meri soojeneb) ja suhteliselt hiline lõpp (meri jahtub aeglaselt); · Tuuled ja tormid, sh soojal aastaajal tuule suuna ööpäevarütm; · Suhteline sademetevaesus; · Ebaregulaarsed üleujutused riimveega; · Jääkuhjatised purustavad kallast ja niidukamarat; · Niiske pinnase jäätumine/sulamine takistab põõsastiku arengut. Rannaniitude tähtsus · Elustikuline tähtsus nii pesitsevad kui läbirändavad linnud, kahepaiksed, halofiilsete taimeliikide mitmekesisus, spetsiifiline selgrootute fauna; · Olnud majanduslik tähtsus rannakarjamaadena, niitmist oli harva (kivid!); · Esteetiline ja rekreatiivne väärtus; · Pärandkooslused.
annaabi.ee 
