Sademevaesem on läänerannikul ja Saaremaa, rikkam LõunaEesti. Niiskusreziim Eesti kuulub niiskete alade hulka, kus keskmine sademete hulk ületab aurumise. Aasta keskmine sademete hulk on 500800mm, sellest Külmal perioodil 150250mm Soojal perioodil 350550mm Aasta vältel on Eestis keskmiselt 160190 sademetega päeva. Enim sügisel, vähem kevadtalvel ja kevadel. Sademete territoriaalne jaotus Eestis on erinevus mereäärsete paikade ja sisemaa vahel. sademetevaesem on läänerannikul ja Saaremaa, sademeterikkam LõunaEesti. Pilves päevi 150165 ja täiesti selgeid päevi 2532. Aastas on keskmiselt: · 4060 udu, · 1540 tuisu, · 1223 äikese, · 13 rahepäeva. Valdavad tuuled puhuvad edela, lääne ja loodekaarest. Kõige tugevamad tuuled on saartel ja rannikul (sügisel ja talvel). Mõtisklus Kuidas erineb taimekasvatuse seisukohalt päevane sadu või öine vihmasadu?Millised kahjulikud mõjud võivad kaasneda raju või laussajuga?
12 4.3. Sademed Kuude keskmiste sademete hulgad 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0 J V M A M J J A S O N D Eesti asub liigniiskes vööndis, kus aastane sademete hulk ületab aasta aurumist. Eesti keskmine aasta sademete hulk on 661 mm. Kõige sademetevaesem kuu on veebruar - 33mm, ja kõige Graafik 2. Kuu keskmine sademete hulk (mm) Eestis 1966-2010 (11) sademeterikkam kuu on august – 80 mm. Nii nagu õhutemperatuuri korral, on olemas territoriaalsed erinevused sademete jaoks. Mandri- sises osas sajab kõige rohkem suvel, kui õhk on kõige soojem ja sisaldab palju veeauru. Rannikutel on suvel õhk jahedam kui sise-Eestis, vaid võrdeliselt soe õhk on seal suve lõpust
Efektiivsete sademete summa on mulda jõudvate sademete kogus: 3 mm sademete kogusest jõuab mulda 20% 4...10 mm korral 60% > 11 mm korral ligikaudu 80% · Öiseid sademeid jõuab mulda rohkem · Oluline on ka sademete iseloom - ühtlane laussadu või äiksevihm 20 minuti jooksul · Mulla veevarusid täiendab paremini ühtlasem laussadu · Äikesevihm ei täienda mulla veevaru, sest vesi voolab reljeefi madalamatesse kohtadesse või põllult minema · Sademetevaesem ala on läänerannik ja Saaremaa, sademeterikkam aga Lõuna-Eesti 8. Teraviljade morfoloogilised iseärasused, kasvufaasid, nende määramine Morfoloogiliste, bioloogiliste ja majanduslike omaduste alusel jaotatakse nad kahte rühma: · I rühm - nisu, rukis, oder, kaer · II rühm - mais , hirss , sorgo ja riis Juur Kõrrelistel teraviljadel puudub peajuur · Juurestik on peen narmasjuurestik · Terade idanemisel arenevad kõigepealt esmased idujuured
annaabi.ee 
