poole asenduvad järk-järgult ekvatoriaalsete vihmametsadega. Savanni rohurinne võib kasvada 1,5 meetri kõrguseks, niiskel aastaajal aga ka 2-3 meetri kõrguseks. Peamiselt kasvavad sellel territooriumil habeheina liigid ja elevandirohi. Võib leida ka üksikuid puid (näiteks ahvileivapuud). Põõsastest võib leiduda akaatsiaid. Madalamad lõunapoolsed alad on kaetud tiheda ekvatoriaalse vihmametsaga. Vihmamets on troopiliste, lähisekvatoriaalsete ja ekvatoriaalsete sademeterohkete, pidevalt suure õhuniiskusega alade igihaljas taimekooslus. Vihmamets on tavaliselt liigirikas, eriti palju leidub puuliike. Puid iseloomustavad õhujuured, suured seemned. Puud võivad kasvada 30-50 meetri kõrguseks, mõned isegi 60 meetri kõrguseks. Rohkesti on ronitaimi ja epifüüte. Ronitaimed on pika nõtke varrega taimed, mis kinnituvad või toetuvad teistele taimedele või väänduvad nende ümber. Ronitaim on näiteks liaan.
varises kallas 125 m ulatuses. Lähim maja asub varisenud alast mõneteist meetri kaugusel. Maalihet võivad põhjustada, nii hoonete ehitamisest tingitud lisaraskus nõlvale kui ka põrkekalda olemasolu (kallas, mida vesi uuristab), mille koosmõju võibki põhjustada vajumise. Pinnavesi asub 0,5...1,3 m sügavusel maapinnast, pinnasevee vool on jõe suunas. http://www.maaamet.ee/data/Pussi_tn_4a_ja_sauga_seletuskiri2.pdf Maalihked Maalihkeid seostatakse tavaliselt mägiste ning sademeterohkete aladega kuid ka tasase pinnamoega, Eestis toimuvad gravitatsioonist tingitud pinnase liikumised. Esimesed teated maalihetest Eestis ulatuvad mitmesaja aasta taha, kui Vigalasse ehitatud vastne mõisahoone jõkke libises. Eesti kõige maalihkeohtlikum piirkond on Pärnu ümbrus, kus viirsavitasandikku lõikunud jõeorgudes on toimunud ja toimuvad ka tänapäeval küllaltki ulatuslikud nõlvade purunemised. Suurim teadaolev maalihe toimus 1976
Kõige vähem sademeid langeb harilikult rannikuvööndis. Eriti kuiv on seal kevadel ja suve esimesel poolel. Sademeterohkeimad alad paiknevad kõrgustikel ja läänerannikust 3060 km kaugusel, rannajoonega rööbiti olevas sademetevööndis. Seal sajab suhteliselt rohkem sügisel ja eeltalvel. Eesti sademete reziim on muutlik. Kuivad ja niisked päevad, kuud ja aastad vahelduvad ning keskmisele lähedast sademete hulka esineb suhteliselt harva. Minevikus on täheldatud sademeterohkete ja -vaeste perioodide reeglipärasemat vaheldumist. Lumikattele on iseloomulik väga suur territoriaalne ja ajaline muutlikkus. Lumikatte keskmine kestus on 75135 päeva aastas. Kõige lühem on see Saaremaa läänerannikul, pikim aga Haanja ja Pandivere kõrgustikul. Teine tähtis kliimanäitaja peale lumikatte kestuse on lumikatte paksus. See on aga piirkonniti väga muutlik. Ilmneb, et rannikul on lumikate tavaliselt õhem ja kõrgustikel paksem. 1.5. Klimaatilised aastaajad
7.Ökoloogilised globaalprobleemid, mis mõjuvad vaadeldavat ökosüsteemi 1. Üldiseloomustus Ekvatoriaalsed vihmametsad hõlmavad igihalja vööndina ekvaatorilähedase ala Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Aafrikas ning Kaug-Aasias. Selle loodusvööndi piirid langevad kokku ekvatoriaalse kliimavöötme piiridega Liigirohkeimad on Malai saarestiku ja Amasoonase vihametsad, järgnevad Kesk-Ameerika ja Aafrika vihmametsad. Laiemas tähenduses kuuluvad vihmametsade hulka ka mõningate sademeterohkete alade igihaljad metsakooslused, mis paiknevad lähistroopikas ja parasvöötme soojemas osas. Ümbritseb maakera ekvatoriaalse vööna ja katkeb vaid mäestike ja kõrgete kiltmaade kohal. Aasta keskmised temperatuurid kõiguvad vaid mõne kraadi ulatuses 20- 26 kraadi piires. Alumistes rinnetes on õhk pidevalt auruga küllastatud. Selge ilmaga tõuseb temperatuur üle 30 kraadi. Troopiline vihmamets on väga liigirikas. Kasvab mitmeid eksootilisi puuvilja liike.
annaabi.ee 
