Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"sademetehulka" - 5 õppematerjali

Geograafia-õhkkond
1
docx

Geograafia, õhkkond

Kujunevad ilm ja kliima. 6.Mille poolest on tähtis stratosfäär? Seal asub osoon, mis neelab liigset päikese kiirgust. Sest UV- kiirgus ohustab elusloodust. 7.Selgita ilma ja kliimat. Ilm kujuneb lühikese ajaga- minutite ja sekunditega. Kliima kujuneb sadade aastate jooksul. 8.Ilmaelementide seletus. Temperatuuri mõõdetakse termomeetriga ja tähistatakse C. Tuule suunda vaadatakse tuulelipuga ja mõõdetakse m/s. Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga ja tähistus on mb. Sademetehulka mõõdetakse sademetemõõtjaga ja tähistus on mm. Ilmaelemendid- päikesekiirguse hulk, õhurõhk, tuule suund, õhutemperatuur. Ilmastikunähtused- sademed, tuisk, udu, äike, vikerkaar. Meteoroogilised mõõteriistad- satelliit, termomeeter, baromeeter, raadiosond. 9.Selgita mõistet seniit. Kui päikesekiired langevad maa peale täisnurga alt. Talvel on külm, sest päike on madalal taevavõlvil, päikesekiirguse hulk on väike ja lumi peegeldab päikesekiirgust tagasi

Geograafia → Geograafia
11 allalaadimist
Mugul- ja köögiviljad
36
odp

Mugul- ja köögiviljad

1500mm aastas Kasvuaeg 612 kuud Värskena mürgised, söödavad keedetult SUURIMAD TOOTJAD AASTAL 2008 Nig e e ria Ele va nd iluura nnik G h a na Be nin To g o KAS TEADSID? Mug ula ta va line ra s kus o n 4 8 kg , p a re m a te s ting im us te s s a g e li ka 1 5 2 0 kg KILPKONNAJAMSS JAMSS BATAAT (Ipomoea batatas) Päritolumaaks Mehhiko Sisaldab suhkrut Vajab keskmiselt temperatuuri 24 kraadi ja sademetehulka 7501000mm aastas Kasvab lähisekvatoriaalses ja troopilises kliimavöötmes Kasvatatakse keskmise struktuuriga muldades SUURIMAD TOOTJAD AASTAL 2009 Hiina Nig e e ria Ug a nd a Ind o ne e s ia Vie tna m KAS TEADSID? Ba ta a t to o d i Euro o p a s s e 7 0 a a s ta t e nne ka rtulit BATAAT MANIOKK (Manihota esculenta) Päritolumaaks LõunaAmeerika Eristatakse mõru maniokki ja magusat maniokki Sisaldab sinihapet

Geograafia → Geograafia
29 allalaadimist
Portugal
7
docx

Portugal

Seda just Golfi hoovuse intensiivsuse tõttu selles alas. Vee temperatuur selles alas on üle 20 kraadi, seda isegi talve. Peamised kliimatekketegurid on geograafiline laius,, mis määrab saadava päikesekiirguse hulga ja mõjutab temperatuure; asend veekogude suhtes, mis määrab kas tegemist on merelise või mandrilise kliimaga. Portugali kliima on mereline; hoovuste mõju- Põhja-Atlandi soe hoovus- tõstab temperatuuri, suurendab sademetehulka. Soe kliima sobib hästi viinamarjade, oliivide, apelsinide jm kasvatamiseks. Portugalis käies oli seal väga palju apelsiniistandusi ning pea kõikjal tänavatel müüdi ka neid odava hinnaga. Need olid väga maitsvad ja ei anna eriti võrreldagi nendega, mida me poest saame. MADEIRA Madeira on Atlandi ookeanis asuv saarestik, umbes 600 km Aadrikast. See kuulub Portugalile. Ta on vulkaanilise tekkega saarestik ning on tekkinud endise kuuma täpi

Geograafia → Geograafia
20 allalaadimist
Geograafia kk-Eesti maastik-kliima ja kaardid
4
doc

Geograafia kk: Eesti maastik, kliima ja kaardid

6)Miks esineb karstivorme kõige rohkem Harju lavamaal ja Pandivere kõrgustikul? Sest seal on karstumine kõige intensiivsem. Õhukese, vett kergesti läbilaskva pinnakattega aladel. Pandivere kõrgustiku keskosas on ala, kus pole jõgesid, sest vihma- ja lumesulamisveed imbuvad piki lubjakivides olevaid lõhesid maa sisse ning tulevad taas maapinnale kõrgustiku jalamis paljude veerohkete allikatena. 7)Milliseid andmeid saab lugeda kliimadiagrammilt? Kuude keskmisi temperatuure, sademetehulka, nende amplituude, kõrgeim/madalaim temperatuur/sademetehulk, aasta keskmine. 7)Kuidas mõjutab inimtegevus kliima muutumist? Inimtegevuse tagajärjel satub õhku nn. kasvuhoonegaase, mis lasevad hästi läbi päikesekiirgust, kuid takistavad Maalt soojuskiirguse tagasiminekut atmosfääri. 7)Milliseid elutekkelisi pinnavorme sa tead? Elutekkelised pinnavormid on kujunenud taimede, loomade ja inimtegevuse tagajärjel. Siia kuuluvad näiteks suured

Geograafia → Geograafia
36 allalaadimist
Maateaduse aluste kordamisküsimused
13
doc

Maateaduse aluste kordamisküsimused

olev veeaur hakkaks veelduma ehk kondenseeruma. Sademed on atmosfäärist maapinnale langev vedel või tahke vesi.(lääne koolkonna käsitlus) Vene koolkonna mõjul loetakse Eestis tavaliselt sademete kuuluvaks ka härmatist, kastet, halla ning vedelat ja tahket kirmet. Sademede jagunevad: vertikaalsed sademed (vihm, lörts, lumi) ja horisontaalsed sademed (härmatis, kaste, hall, jäide). Omakorda vedelateks ja tahketeks. Tavaliselt mõõdetakse sademetehulka millimeetrites mingi ajavahemiku jooksul. Näiteks Eestis on sademete keskmine aastane hulk 520­820 mm. Sademeid mõõdetakse sadememõõturiga. Pilves, kus on piisavalt vett, on teised olulised faktorid: 1) pilvetilkade suurusjaotus, 2) pilve paksus, 3) ülesliikuvate õhuvoolude olemasolu pilves, 4) pilvepiiskade elektrilaeng ja elektriväli pilves. On 2 olulist protsessi sademete tekkeks: 1) põrkumine ­ koagulatsioon (liitumine), 2) jää-kristalli protsess

Maateadus → Maateadus
114 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun