Puudusid ühtsed, kõiki kriminaalõigusi küsimusi haaravad riigiseadused, aga avaliku kohtuvõimu elavnemine nõudis juhtmaterjale. Aina tähtsamaks muutus õiguse olek üleskirjutatuna, usuti teksti pühalikkusesse ja tõesse, tekst ise oli alati tõde. Hakati koostama kodifitseeritud ja läbi töötatud õigus-ja seaduskogumikke. Õiguspeegel ongi seadustekogum või õigusnormi kogum, olles tavaliselt kodifitseeritud tavaõigus. Nt: Liivimaa õiguspeegel ja Saksi õiguspeegel ehk Sachenspiegel. Saksi peegli koostas kohtuametnik Eike von Repgow ajavahemikus 1224-1230 eesmärgiga koguda kokku ja süstematiseerida üksiallikatest ning suulistes õigustavades leiduvad õigusnormid, käsitleti peamiselt maa- ja lääniõigust. Kirjutati algselt ladina keeles, hiljem tõlgiti vajalikkuse tõttu saksa keelde, varustati seletuste ehk glossadega. Sisaldas palju tsiviil-ja pärimisõigusnorme, aga ka kriminaalõigust.
Õiguse mõistmine oli feodaalsete õiguste konflikte puudutavad. Vaevalt arvati protokollimise vääriliseks seda, kuidas feodaalaadel lahendas oma alamatevahelisi tülisid, kellest enamuse moodustasid pärisorjad. Väljaspool põhjamaid ei leidunud üldisi riigi seadusandlusi, nende asemel kujunesid välja kohaliku kehtiva õiguse kohta käivad eramärkmetel põhinevad õigusraamatud, mida ülesmärkija oli töödelnud. Kõige tuntumaks ja tähtsamaks õigusraamatuks Saksamaal oli Sachenspiegel (1230), mille autoriks oli Eike von Repgow ja mida on mõjutanud Rooma õigus. Eike von Repgow oli tähelepanuväärne isiksus oma praktilise juriidilise võime ja hariduse poolest. Eike ei olnud siiski Bolognas õppinud ja on tõenäoline, et osa reeglitest on ta loonud kanoonilist õigust õppides. Tema õiguseraamat sai eeskujuks teistele. Veidi liialdades võib öelda, et Sachenspiegel ja selle järeltulijad asendasid riigiseadusandlust
Arhailine riik arenes kahes suunas: despotism ja piiratud monarhia. Keiser Theodonius II ajal koguti kokku keiserlikud seadused, nii südnis Condex Theodisianus. Keiser Justianuse ajal tööd jätkuseid, sündis Corpus iuris civilis. Nii hakkas pikkamööda kaduma kasuistlikkus. Keskajal on põhjus trääkida lokaal e partikulaarõigusest. XVIII sajandist hakati kokku koguma sellised tavaõiguslikke sätteid, millega olid nõus läänihärrad. Saksamaa selle perioodi tuntum Sachenspiegel. Tegemist oli õiguse tunnetusallikaga. 1.3. Kodifikatsioonid ja valgustusajastu loomuõiguskoolkond. Kodifikatsiooni mõiste käibelevõtt on seotud valgustusaegse inglise teadlaste J. Benthamiga. Kodifitseerimine algas tegelikult juba enne valgustusaega. Juba XII XIII sajandil algasid mandril protsessid, mida nim rooma õiguse retseptsiooniks ehk ülevõtmiseks. Selle põhjuseks õiguse killuemine paljudeks lokaalõigusteks ja protsessionormide puudulikkus.NN prearetseptsiooni juhatasid
annaabi.ee 
