vesiämblik (Argyroneta võrkurlased (Argiopidae) aquatica) harilik ristiämblik (Araneus võrkurlased (Argiopidae) diadematus) laanepuuk (Ixodes Ixodes Ixodidae persulcatus) harilik jõevähk (Astacus jõevähk (Astacus) jõevähklased (Astacidae) astacus) tavaline tõruvähk (Balanus Balanus Balanidae improvisus) majasoomukas (Lepisma soomuklased (Saccharina) saccharina) harilik tiigipäevik (Cloeon Cloeon ojapäeviklased (Baetidae) dipterum) harilik vesineitsik (Calopteryx Calopteryx vesineitsiklased virgo) (Calopterygidae) pruun-tondihobu (Aeshna Aeshna tondihomulased (Aeshnidae) grandis) kaerasori (Gryllotalpa Gryllotalpa sorilased (Gryllotalpidae) gryllotalpa) harilik kõrvahark (Forficula Forficula auricularia)
Apterygota Ürgtiivutud 2) SbCl. Pterygota Tiibputukad 137. Millise putukate seltsiga on tegemist: pikkus paar mm, kitiinkate puudub, tiivad puuduvad, trahheed puuduvad, hingavad läbi keha pinna, liitsilmad puuduvad, tagakehal kaheharuline hüppehark, sünnitavad elusaid poegi? O. Collembola hooghännalised 138. Millist 1 cm pikkust saledat tiivutut putukat võib sageli näha inimeste majades niiskemates kohtades? Lepisma saccharina majasoomukas 139. Ühepäevikuliste eluiga munast koorumisest kuni surmani on olenevalt liigist mõni tund kuni mõni päev õige 140. Ühepäevikuliste valmik ei toitu 141. Kiililised näevad väga hästi 142. Milline käitumine on kiililistel erinev kõikidest teistest putukatest? Kopulatsiooni käigus haarab isane kiil oma tagakeha tipus olevate jätketega emasel kaelast, misjärel painutab emane oma tagakeha ette ja spermatofoor juhitakse emase suguteedesse 143
Selts: Harjashännalised - Microcoryphia (Thysanura) Väikesed (8,0- 20,0 mm), saledad, soomustega kaetud putukad. Neil on pikad tundlad ning haukamistüüpi, peakapslist väljaulatuvad suised. Tagakeha 11-lüliline, pikkade urujätkete ja pika sabaniidiga. Eluiga 2-5 aastat ja kestuvad elu jooksul kuni 41x. Elavad igal pool, ka majades ja sipelga- ning termiidipesades. Munad ei arene, kui vett pinnasest juurde ei saa. Tavalisemad liigid on kodusoomukas Thermobia domestica, majasoomukas Lepisma saccharina. Liikide arv: 400, Eestis 3 liiki. Kirjandus: kokkuvõtvat tööd ei ole Selts: Ühepäevikulised Ephemeroptera Ühepäevikulised on mitmesuguse suurusega (keha pikkus 3-40 mm). Tagakeha lõpeb kahe või kolme sabaniidiga. Tiibu1-2 paari, tagumised on eesmistest tunduvalt lühemad. Tiibadega staadiume on kaks. eelvalmik väljub veepinnale tõusnud viimase järgu vastsest ja lendab kaldataimestikule, kus kestub valmikuks. Valmiku eas ühepäevikulised ei toitu.
Enamasti levinud meredes ja ookeanides, harva magevees. Agarik toodetakse tarrendainet (marmelaadi tootmine jmt). Pruunvetiktaimed Evolutsiooniliselt veidi nooremad, arenenud punavetiktaimedega paralleelselt. Kasvavad keskmiselt kuni 20 m sügavuseni, mõnikord väga suured ja ehtsa taime sarnased. Olulisel kohal merede madalvete toiduahelas, samuti varjepaigad elustikule (veealused metsad). Toidutaimedest näiteks lehtadru (Laminaria saccharina) sisaldab palju kilpnäärmele kasulikku joodi. Meil müügil nn merikapsa nime all. Sisaldavad mineraalaineid, kasutatakse väetisena (ka meil varem rannikualadel väetati põlde põisadruga). Rohevetikad Enamik rohevetikaid elab mageveekogudes, kuid on ka mereveelisi või õhkkeskkonnas niisketel pindadel elavad liike. Rohevetikatel on olnud maismaataimedega ühine eellane, sest neil on roheliste taimedega samad fotosünteesivad pigmendid ning varuaineks on tärklis.
annaabi.ee 
