Avalikkuse ees jäi Stalin veel mitmeks aastaks suureks juhiks ja ideaalseks riigimeheks, seda kuvandit lõhkuma hakati alles 1956. Beria aeg märts kuni juuni 1953 Stalini surma järel pandi kohe kokku uus poliitbüroo (õigemini KK presiidium tollal) ja jagati olulisemad ametipostid ümber. Poliitbüroo liikmeiks said Beria, Malenkov, Bulganin, Hrustsov, Molotov, Kaganovits, Mikojan, Vorosilov, Saburov ja Mihhail Pervuhhin (1904-1978). Partei peasekretäriks (ametlikult seda kohta küll enam ei olnud) ja Ministrite Nõukogu esimeheks (ehk siis põhimõtteliselt Stalini järglaseks) sai esialgu Malenkov, ent juba 13. märtsil pidi ta sekretäri koha loovutama Hrustsovile. Poliitbüroo liikmed tahtsid sellega ära hoida liiga suure võimu koondumist taas ühe isiku kätte ning Hrustsovi peeti ilmselt ka ohutumaks meheks parteiaparaati juhtima
Majandus: NSV Liit oli üks enim kannatanud riikidest peale II maailmasõda. Miljonid inimesed olid tapetud, põllud söötis, linnad rusudes. Eesmärgid ja vahendid siiski ei muutunud. Jätkus plaanimajandus, rõhk oli industrialiseerimisel. Põllumajandus kiratses. Jälle nõudis madalseisust väljatulek kümneid tuhandeid elusid. Riiklikku Plaanikomiteed (Gosplan) juhtis 1942-1949 Voznessenski ja 1949-1953 Maksim Saburov (1900-1977). Välispoliitika: NSV Liit enne II maailmasõda oli sisuliselt ilma liitlasteta mahajäänud riik. Peale II maailmasõda sai NSVL üheks kahest üliriigist. Sõja lõpus oli Punaarmee tunginud ühte Ida-Euroopa riiki teise järel. Järgnevate aastate jooksul tulid neis riikides võimule kommunistlikud valitsused, mis sidusid oma valitsuse ja majanduse NSV Liiduga. Poola (kommunistide kätte kogu võim 1946-1947): kommunistlikud liidrid Wladyslaw
Erikomiteele anti erivolitused, mis tähendas, et erikomitee korraldused olid kohustuslikud kõigile ettevõtetele, nende käsutusse anti sisuliselt piiramatu rahaline ressurss, ka inimtööjõud oli komitee käsutuses. Väga olulist rolli etendas GULag. Lisaks loodi veel 2 teist erikomiteed. Erikomitee nr 2 ja erikomitee nr 3. Nr 2 hakkas kureerima raketitehnika väljatöötamist, eesotsas G.Malenkov, rajati 1946. Erikomitee nr 3 ülesandeks oli raadiolokatsioonialased uurimistööd, juhiks M.Saburov, rajati 1947. Avalikkus ei teadnud erikomiteedest tol ajal mitte midagi. Erikomitee nr 1 oli väga eriline, selle komitee juhi amet tuli Beriale kasuks, see, et ta oli kõige olulisema projekti juhiks, kindlustas talle sõjajärgses võimuvõitluses teatud eristaatuse, Stalin ei saanud lubada juhi väljavahetamist, polnud eriti kedagi asemele panna. Lisaks kolmele erikomiteele on ka oluline I peavalitsus, mis tegutses algul RKN, siis MN alluvuses, juhiks B
annaabi.ee 
