mõõdule) oli antud avalik kuju ja ta on omandas leviku mitte enda väärtuse pärast, vaid koguse pärast, ja lõpetati nimetama seda, mida andsid mõlemad pooled kaubana, vaid üht eset hakati nimetama hinnaks. (2) Aga kajad sellest Rooma õiguse arengust, kui raha ei olnud ja käive toimus otsese kauba vahetusega, saab kuulata väga pikka aega. Leiame neid kajasid juristide erinevatele koolidele kuuluvate juristide vaidlemistes. Isegi advokaat III. BC Paul, tõi esile Sabiniaanide ja Prokuliaanide vaidlusi küsimuses "kas me nüüd saame nimetada müügilepinguks seda, millega üks pool kohustub andma teisele poole objekti mitte raha eest andma, vaid teise asja eest, näiteks kui ma annan teile ülevalt kleiti, tooga, ja vastutasuks saan põlvpükse, tuunika" ta ei ütle kategooriliselt ja tingimata, et sellist kokkulepet ei saa pidada ostumüügi lepinguks, vaid nimetab küsimust vastuoluliseks. (3) (6)
Erinevaid õiguskaitsevahendeid saab ära tunda magistraadi otsuse sõnastusest (nt: iudicium dabo - ma tagan protsessi; animadverto - ma pööran sellele tähelepanu). Serviusest alates hakati õigusteaduslikus kirjanduses põhitähelepanu pöörama ediktile. Õigusteaduse muutumine süstemaatiliseks tõi endaga kaasa õiguskaitsevahendite süsteemi ühtlustumise – mõlemaid õigusekaitsevahendeid võis nüüd leida ühes kohas. Sellega kaasnes edikti tähtsuse tõus. 3.2) Sabiniaanide ja prokuliaanide õigusteaduslikud koolkonnad, kõrg- ja hilisklassikaline õigusteadus (27 eKr - 250 pKr) Printsipaadi ajal, 1. saj pKr tekivad üksteise järel kaks, erineva lähenemisega õigusteaduslikku koolkonda: prokuliaanid ja sabiniaanid. Nende koolkondade erinevus põhines varasematel perioodidel väljaarendatud kahel mõistel: instituudil ja printsiibil. Seepärast on koolkondades kasutusel olnud õigusteooriad nimetatud institutsionaalseks ja printsiibiliseks õigusteooriaks
Eelklassikaline (ca 300 eKr kuni 27 eKr – kattub printsipaadi alusega) Klassikaline Järelklassikaline Okko Behrendsi periodiseering: Religioosse õiguse periood (9. sajandi lõpp eKr - 3. saj (st u 250) eKr) Eelklassikalise õiguse periood (3. saj keskpaik eKr kuni 82 eKr) Klassikalise õiguse periood (82 eKr - 27 eKr / 250 pKr) Spetsiifiliselt klassikaline õigusteadus (82 eKr - 27 eKr) Sabiniaanide ja prokuliaanide õigusteaduslikud koolkonnad, kõrg- ja hilisklassikaline õigusteadus (27 eKr - 250 pKr) Järelklassikaline (250 - 563 pKr) Rooma õiguse tähtsaimad allikad Leges duodecim tabularum (451/450 eKr) – kaheteist tahvli seadused Jaotatud tahvliteks ja fragmentideks Seadusteks nimetati ka fragmente, nt I.1.: Si in ius vocat, ito. (Kui keegi kutsub teise kohtusse, siis ta mingu.) Gaiuse „Institutsiones“
annaabi.ee 
