Lumepüü Lumepüü on suurepäraselt kohastunud eluks äärmiselt ebasoodsates tingimustes. Teda esineb põhjapoolkeral tundras ja kõrgmägedes ning isegi Arktikas. Ta elab tavaliselt 4-5 aastat. Kaal:450-550 g, pikkus:34-38 cm, tiiva pikkus:54-60 cm. Lumepüü sulestik on kevadel ja sügisel täiesti erinev. Talvel on lind valget värvi ning sulab lumega kaetud maapinnaga ühte. Suvel , kui lund maas pole, on lumepüü kaljusel maastikul märkamatu tänu oma hallikaspruunile sulestikule. Suurte, sulgedega kaetud labajalgade abil on lumepüü võimeline vaevate sügavas lumes sumpama. Mõlemast soost lindudel on silmade kohal tähelepandavad nahast "roosid" . Lumepüü pesitseb kõrgete mägede kuivadel, kaljustel külgedel, harilikult puude kasvupiirist ülalpool. Talvel peab lumepüü taimedeni jõudmiseks kõigepealt lumekihi pealt ära kühveldama. Seetõttu peab ta võimaluse korral viibima aladel, kus tugevad tuuled puhuvad suurema osa ...
Linnupojad kukkusid alla. Poiss jooksis koju. Aga üks linnupoeg elas veel. Nii leidis Mardu õhtuhämaruses Hõbetiiva. Mardu oli 9 aastane poiss. Tegelik nimi oli Martin Piit. Poisil oli üks silm pruun ja teine sinist värvi. Ta käis mandril koolis. Koolis kutsuti teda Abruka meheks. Mardu viis linnu koju ja pani talle nimeks Mihkel. Nii jäi Mihkel neile elama. Vares suhtus inimestesse erinevalt.Ühele tantsis, teisele näitas sabasulgi. Vanaema oli linnu jaoks A ja O. Ta oli esimene , kes linnule tere ütles ja õhtul viimane. Mardu pani Mihkli vanasse küülikupuuri elama. Leemet oli ema uus peigmees ja linnuga kohtus ta järgmisel õhtul. Ta arvas, et Mardu lõhkus linnupesa ära ja riidles temaga. Vanaema rääkis, kuidas lind neile oli sattunud. Mihkli vabadusele tegi alguse Leemet. Nii tatsas vares õuepeal ringi. Ta püüdis ka lennata, aga see ebaõnnestus. Äkki oli varese peakohal kajakakisa. Mardu päästis
Hea niiskusimamisvõimega. Kiud sile ja läikiv. Vanub kergesti ja vastuvõtlik koikahjustustele. Kiudu ei kasutata puhtalt vaid segatuna teiste villade või keemiliste kiududega. Hooldamisel tuleb väga täpselt jälgida juhendeid. Jõhv ja harjad- Sellesse klassi kuuluvaid loomakarvu saadakse sealt, hobuselt, kitselt, koeralt ja veiselt. Tekstiilitööstuses kasutatakse jõhvi ja harjaseid segatuna vaiba- ja vildilõngadesse ja efektlõngas. Suled ja udusuled- Lindude tiiva ja sabasulgi kasutatakse rõivaste kaunistamiseks. Udusulgede tähtsaim kasutusala on täite- ja polstrimaterjal. Udusuled on kerged ja vetruvad. Voodrimaterjaliks on suled. 1.2.2 Siidiliblikatelt saadav kiud Siid(SE)-valkkiud- EL direktiiv tekstiilinimetuste kohta määratleb siidi üksnes siidiliblikatelt saadava kiuna. Ehtsaks siidiks peetakse siidiks mooruspuu siidiliblika poolt toodetud kiudu, teistelt siidiliblikatelt saadavat kiudu nimetatakse metsikuks siidiks. Siidi tunti juba 2640 aastat e.m.a
See ringike, mille juurde kirjutatakse vastava vektori märk, näitabki, et tegu on joonise tasandiga ristseisus oleva vektoriga. Aga vektoril on ka suund, ta võib olla suunatud joonise suhtes nii ette- kui tahapoole. Et kaht suunda eristada, joonistatakse ringikese sisse kas punkt või rist. Punkt tähendab, et vektor on suunatud vaatleja poole (vaatleja näeb läheneva noole tippu), rist aga seda, et vektor on suunatud joonise taha (vaatleja näeb minema lendava noole sabasulgi). Vektorkorrutis koordinaatkujul: ja determinandina: Noolereegel: a) vektorkorrutis; b) ortonormaalne reeper kui "parempoolne kolmik". 76 Nimetame seda võtet "noolereegliks" ja kasutame oma joonistel homogeense magnetvälja kujutamiseks. Juhtmete, juhtmekeerdude ja laetud osakeste liikumist ning neile nõjuvaid
annaabi.ee 
