Feromoonide eritus Termoregulatsioon Hingamine 4. Putuka tagakeha Putuka tagakeha (abdomen) võib koosneda kuni 12 lülist. Kõrgemalt arenenud putukatel on tagakehalülide arv kahanenud; mõnedel kahetiivalistel on neli tagakehalüli. Vastsestaadiumis on paljudel putukatel tagakehal jalad, valmikujärgus mitte. Tagakehas paiknevad sugu- e genitaalsed lülid. Tagakehale võivad kinnituda mitmesugused lisandid: ebajalad e tiklid, urujätked, sabaniit, muneti jt. 12 segmenti 1-7 = pregenitaalsed 8-9 = genitaalsed 10-12 = postgenitaalsed Tõukjalalistel kõhupoolel paarilised griffid. Hooghännalistel hüppehark e furca ja ventraaltuubus. Emastel kujuneb VIII segmendist ja järgnevatest muneti. Isaste tagakeha tipus olevad genitaalid väga keerulise ehitusega: nende struktuur sageli oluline liigi määramisel. 2. Putukate süstemaatika alused koos Eesti näidetega. 1. Mis on süstemaatika? Renessanss viimasel kümnendil
seest välja. Alalõuad on pikenenud, meenutavad jalgu. Silmad hästi arenenud; liitsilmad. Rindmikulülid kergesti eristatavad; igale lülile kinnitub paar jooksujalgu. Selgmiselt paiknevad paranotaallapid plaatjad moodustised, mille asukoht lubab neid pidada tiibade homoloogideks. Tagakeha koosneb 11 lülist. Esimesel üheksal paiknevad jalgade rudimendid; lülistumata, kuid osalevad liikumisel. Tagakeha tipul paikneb kolm pikka jätket urujätked ja sabaniit. Rudimetsetel tagakehajalgadel paikneb väljasopistav väga õhukese seinaga põieke. Suguava paikneb emastel harjashännalistel 8., isastel 9. lüli tagaserval. Eelistavad niiskeid elupaiku. Selts: Prussakalised (Blattodea) Suurus varieerub mõnest millimeetrist kuni 7 sentimeetrini, sõltuvalt elupaigast. Värvuselt
Vöödikud, värvikud, kollanutid, mamplid. Pilvikulaadsed. Pilvikud, riisikad. Puguseened. Viljakeha sageli kerajas, vähemalt noorena kaetud nahkja kattega (periidiga). Eosed arenevad vähemalt alguses viljakeha sees. Tanuseenelaadsed. Murumunalaadsed (murumuna, hiidmuna, maatähed). Murukeralaadsed. Luiteseenelaadsed. Vakkseenelaadsed (eoslava jagunenud mõneks või üheks osakeseks (periooliks), need levivad vihmapiiskade abil vihmapiisk lööb periooli vakast välja ja selle sabaniit kerib ümber kõrgel asuvate taimevarte või tähtkuulilistel "tulistatakse" periool seene enda jõul kuni meetri kõrgusele.) Mükoriisa e. seenjuur. Taime ja seene vastastikku kasulik kooselu. Taim annab seenele orgaanilisi aineid (suhkruid), seen taimele kaitset (parasiitseened juuremädanikud), vett ja mineraalaineid (mükoriisaga juurtel puuduvad juurekarvad, ka nende pikkuskasv on suhteliselt pidurdatud seega kokkuhoid juurte ülesehitamise arvel). On mitut tüüpi mükoriisat
Vöödikud, värvikud, kollanutid, mamplid. Pilvikulaadsed. Pilvikud, riisikad. Puguseened. Viljakeha sageli kerajas, vähemalt noorena kaetud nahkja kattega (periidiga). Eosed arenevad vähemalt alguses viljakeha sees. Tanuseenelaadsed. Murumunalaadsed (murumuna, hiidmuna, maatähed). Murukeralaadsed. Luiteseenelaadsed. Vakkseenelaadsed (eoslava jagunenud mõneks või üheks osakeseks (periooliks), need levivad vihmapiiskade abil vihmapiisk lööb periooli vakast välja ja selle sabaniit kerib ümber kõrgel asuvate taimevarte või tähtkuulilistel "tulistatakse" periool seene enda jõul kuni meetri kõrgusele.) Mükoriisa e. seenjuur. Taime ja seene vastastikku kasulik kooselu. Taim annab seenele orgaanilisi aineid (suhkruid), seen taimele kaitset (parasiitseened juuremädanikud), vett ja mineraalaineid (mükoriisaga juurtel puuduvad juurekarvad, ka nende pikkuskasv on suhteliselt pidurdatud seega kokkuhoid juurte ülesehitamise arvel). On mitut tüüpi mükoriisat
annaabi.ee 
