mis autori arvates meid siis õnnelikuks muudab. Kahjuks rändab autor sellelt teemalt kohe eesmärkide saavutusviiside juurde ning küsimus jääb lahtiseks. Essee lõpuks tuleb aga välja, et õnne tagavad hoopis saavutused, kuid selle tõestused või eelnev väidet toetav arutelu puuduvad. Silma paistis seegi, et autor tegi laiaulatuslikke üldistusi üksnes enda arusaamade põhjal. Need aga ei pruugi kõiki inimesi iseloomustada. Näiteks oli autor väitnud, et eesmärgi ebaeetiline saavutusviis ei muuda inimest õnnelikuks, vaid annab üksnes hetkelise rahulolu. Minu arvates on maakeral piisavalt palju ebaausaid inimesi, kes ennast õnnelikuks peavad ning seega autori väite ümber lükkavad. Töö lugemisel häiris ka loogiliste seoste puudumine ning autori iseendale vasturääkimine. Näiteks esitatakse essee esimeses pooles mõtte, et mida me ka ei teeks, tuleb püüda olla kõikides eluvaldkondades võrdselt hea
negatiivne nagu see on vastutoime korral. Seega põhjendatud motivatsiooniteooria ei saa endale kuidagi lubada alateadliku elu eiramist. Inimihade ühisus. On tõestatud, et kõikide inimeste basaalsed või lõplikud ihad ei erine kaugeltki nii palju inimeste teadlikest igapäevastest ihadest. Selle põhjuseks on ka see, et erinevad kultuurid võivad pakkuda täiesti erinevat konkreetse iha rahuldamise viisi. Tihti on eesmärgid ise tunduvalt universaalsemad kui nende saavutamise viisid, sest saavutusviis erineb kultuuriti. Kuid selle põhjal saab järeldada ka seda, et inimesed on üksteisele rohkem sarnased kui võib algul arvata. Mitmesed motivatsioonid. Läbi teadliku iha või motiveeritud käitumise võivad väljenduda teised eesmärgid. Nt on teada et seksuaalkäitumine ja teadlikud seksuaalsed ihad võivad olla oma aluseks olevate alateadlike eesmärkide osas vägagi keerukad. Ühe indiviidi puhul võib seksuaalne iha tegelikult tähendada iha veenda ennast oma maskuliinsuses
(vt Lamarque & Olsen 1995). Saame eristada ja võtta eraldi hindamise aluseks: Eesmärk (mida tahab saavutada), Eesmärgi saavutamise edukus (kas saavutas?), Eesmärgi saavutamise viis (kuidas saavutas). Näide: Oletame, et kategooriaks teatavat tüüpi didaktiline romaan, mille eesmärgiks on juhendada (õpetada) midagi (kuidas mehele saada, õnnelikuks saada jms)! A: "W on hea" [st üllas, eesmärk], B: "W on halb" [kohmakalt näidatud, saavutusviis], C: "W on keskpärane" [eriti ei õpetanud ,"kasutegur 0" , saavutamise väärtus]. Kaks viisi kuidas määrab K-tõlgendus hinnangut: 1)Väärtusinertsus 2)Negatiivne kategooria(NB! T-determinismi poolt!). 1) Väärtusinertsus: Teatud kategooriatel pole sisse-ehitatud standardeid (Hansson 2006). Ei ole häid/halbu prootoneid. Hea lehm, kuid mitte hea oksassiga. Küsimus kas me leiame selliseid kategooriad ka kunstist? Diffey (1991): Hinnangud "hea" ja "halb" ei rakendu nt
annaabi.ee 
