Mikromotivatsioon seondub inimese käitumisega organisatsioonis, markomotivatsioon on seotud aga ühiskonna mõjudega sealhulgas organisatsiooni makrokeskkonna teguridega ja ühiskonnas valitsevate väärtuste, eetika ja tõekspidamisetega. Motiveerimisel tuleb otsustada, kas asetada rõhk töötajate esmaste vajaduste väljaselgitamisele ja nende raduldamisele või tugineda töösuhete kujundamisele, töötajate loomevõime arendamisele ja saavutusvajadustele. Enamus inimese teadlikke tegevusi on sihipärased. See tähendab, et need tegevused on planeeritud ja neil on konkreetne eesmärk. Rahvasuus nimetatakse sihipärast ja visa konkreetse eesmärgi nimel tegusemist tahtejõu ilminguks, psühholoogid nimetavad seda motivatsiooniks. Sõna pärineb ladina keelest motus (liikumapanev jõud, tung, aje, hoog). Motivatsioon on inimese sisemised ajendid, põhjused ja jõud, mis mõjutavad inimese tegevust. Motivatsioon jaguneb sisemiseks ja välimiseks.
avastutust. Püüdlus teha paremini, ületada saavutatud taset. 2. Võimuvajadus tingib soovi kontrollida ja mõjutada teiste käitumist, vastuda nende eest. Vajadus juhtida ja suunata teiste tegevust. 3. Suhtlemisvajadus ajendab looma ja hoidma häid suhteid teistega, pöörama tähelepanu tunnetele ning suhetele. 346. Erinevus: Maslow keskendus individuaalsetele vajadustele, McClellandi saavutusvajadustele mõistmaks teiste inimeste käitumist. 347. 67. C.Alderfer´i ERG teooria põhiseisukohad 348. Madalamad vajadused ei pea olema rahuldatud, enne kui kõrgemad saavad hakata toimima. Vajadus on rahuldatud, siis ei kao veel selle motiveeriv aspekt. ERG-teooria sisaldab ka unikaalset frustratsiooni- regressiooni printsiipi: Juba rahuldatud madalamate astmete vajadus võib muutuda uuesti aktiivseks ning mõjutada käitumist, kui kõrgema astme vajadust ei suudeta rahuldada.
Motivatsiooni võib liigitada mikro- ja makromotivatsiooniks. Mikromotivatsioon seondub inimese käitumisega organisatsioonis, makromotivatsioon aga ühiskonna mõjudega, sh organisatsiooni makrokeskkonna teguritega ja ühiskonnas valitsevate väärtuste, eetika ja tõeks-pidamistega. Motiveerimisel tuleb otsustada, kas asetada rõhk töötajate esmaste vajaduste väljaselgitamisele ja rahuldamisele või tugineda töösuhete kujundamisele, töötajate arendamisele ja saavutusvajadustele. Motivatsioon võib olla oma olemuselt positiivse või negatiivse suunitlusega. Positiivne motivatsioon seondub mingite eesmär-kide realiseerimisega, negatiivne on aga seotud hirmuga eba-õnnestumiste ees. Negatiivse motivatsiooni korral otsib inimene kaitset ja võib loobuda näiteks edutamisest ning võib isegi orga-nisatsioonist lahkuda. Tänapäeva organisatsioonide edu põhineb töötajate austusel, entu-siasmil ja vaimsusel. Austusel ja
annaabi.ee 
