väärtuskujutlustega. See gestalt on põhimõtteliselt teadvustatav, ent jääb paljudel üksikjuhtudel ka teadvustamata. Minakontseptsiooni väga oluliseks osaks on see, kuivõrd kellegi reaalmina on kooskõlas eneseideaaliga ehk ideaalminaga. Suur ebakõla nende kahe näitaja vahel, eriti kui selle endas teadvustamine surutakse maha, tekitab sisepingeid, ärevust, neuroose. See tähendab, et inimene pole omadustelt, saavutustelt, staatuselt kaugeltki see, kes ta sooviks olla. Mina ise käitumist otseselt ei reguleeri, ennemini sämboliseerib ta inimese teadvustatud kogemuse põhiosa. Arengut soodustavad ja takistavad tegurid Rogersi järgi tekib kasvatamisel ja õpetamisel suur oht inimese minakontseptsioonile sellega, et inimesi harjutatakse maast madalast kõrgemini hindama teistelt tulevat tunnustust kui oma sisemise minatunde harmooniat ja terviklikkust. Noorte põhiliselt tervet minatunnet usaldamata
ajalooideolooge. Merkeli kohta: noore literaadi vapustavus ei seisnenud mitte üksi julguses, millega ta asus ründama Balti provintside olusid või millega manas lugeja silme ette pildi eestlaste ja lätlaste hiilgavast minevikust. Ka mitte lihtsalt selles otsekohesuses, millega ta kõnetab eestlasi ja lätlasi nagu kõgi teistega võrdeid, vabana sündinud rahvusi, kes normaalse arengu kõrval võinuks seista oma saavutustelt sakslaste kõrval. Ka mitte selles skandaalses ajaloonägemuses iseendas, mis ei käsitanud Eesti- ja Liivimaa ajalugu mitte enam kui saksa provintside (sakslaste) ajalugu, vaid kui siinsete põlisrahvaste maade ajalugu. Merkel lõi pinna ajaloolise tõe suhtelisusele, alternatiivsele ajaloole. Asendas kristliku sirgjoone paganliku ringliikumisega. Paneb aluse balti multikultuursuse tunnustamisele. c) eestlaste jaoks tähenduslik 1857. aasta (kuidas?)
väärtuskujutlustega. See gestalt on põhimõtteliselt teadvustatav, ent jääb paljudel üksikjuhtudel ka teadvustamata. Minakontseptsiooni väga oluliseks osaks on see, kuivõrd kellegi reaalmina on kooskõlas eneseideaaliga ehk ideaalminaga. Suur ebakõla nende kahe näitaja vahel, eriti kui selle endas teadvustamine surutakse maha, tekitab sisepingeid, ärevust, neuroose. See tähendab, et inimene pole omadustelt, saavutustelt, staatuselt kaugeltki see, kes ta sooviks olla. Mina ise käitumist otseselt ei reguleeri, ennemini sämboliseerib ta inimese teadvustatud kogemuse põhiosa. Arengut soodustavad ja takistavad tegurid Rogersi järgi tekib kasvatamisel ja õpetamisel suur oht inimese minakontseptsioonile sellega, et inimesi harjutatakse maast madalast kõrgemini hindama teistelt tulevat tunnustust kui oma sisemise minatunde harmooniat ja terviklikkust
annaabi.ee 
