hulgal valke, et nende pidev asendamine on lihaste võimekuse taastamise ainus võimalus. Kui kulutatakse rohkem energiat kui varem, vajab keha kvaliteetsemaid toitaineid. Mida ebakvaliteetsem toit, seda aeglasem on organismi taastumine treeningutest, seda rohkem ohustab ületreenitus, seda kiiremini tekivad vigastused ning seda kiiremini saabub tagasilöök eesmärgi saavutamisel. Vedelik Keskmise intensiivusega treeningul kaotab organism tunnis 500-1500 ml vedelikku, saavutussportlased märksa enam.Vedelikukaotusel umbes 2 % kehakaalust (ehk 1,5 liitrit 75kg kehakaalu korral) langeb kehaline töövõime juba oluliselt (10-20 %), suurema vedelikukaotuse (4-5 %) võivad tekkida juba tervisehäired- südamerütmi häired, apaatia, lihaskambid, kuumarabanduse oht. Seetõttu on äga oluline, et kehaliselt aktiivsed inimesed tarbivad vedelikku nii enne, pärast kui ka treeningu jooksul. Janutunde järgi ei ole võimalik endale vedelikubalanssi teadvustada, sest janu tunneme
võiksid ka harrastajate sõidud toimuda päevasel ajal, kas vahelduvalt või paralleelselt saavutussportlaste startidega, kus oleks võimalus pealtvaatajatel neile kaasa elada. Praegu on võistlustel harrastajate klassid väga vara hommikul või üpris hilja õhtul, mis tähendab enamjaolt vähese publikuga võistlemist. Paremal juhul võiks harrastajatel olla eraldi klassid mitmetel võistlustel, kus on sisse toodud ka raskemad sõidud ning osaleksid saavutussportlased. Seda enam kui jagatakse ka tunnustust parematele harrastajatele, näiteks auhinnatud parim harrastussportlane, eraldi punktiarvestus klubidele. Sel juhul on harrastajatel võimalik kõrvalt võistluseid jälgida ning nende 26 kõrvalt õppida. Uurija usub, et paremate ratsutajate jälgimine aitab inimest motiveerida ning tekitada tunnet, et ta tahab sama hästi ratsutada.
soovitatakse tarbida 1,2-1,4 grammi valku iga kehakaalu kilogrammi kohta ning kiirus- ja 11 jõualade sportlastel 1,4-1,7 g/kg kohta (Jalak, Ööpik, 2005). Viimati ilmunud käsitluses on öeldud, et vastupidavusalade sportlastele ülempiiriks kuni 1,5 g valke kehakaalu kg kohta ja jõualadel kuni 1,7 g/kehakaalu kg kohta. Samuti samas mainitakse, et rohkem kui 2 g/kg kohta ei tohiks ka saavutussportlased tarbida, kusjuures noored ja harrastussportlased ei peaks üldse valgulisandeid sportlike tulemuste parandamiseks kasutama (Vaher, 2011). Valkude ületarbimine nii kvalitatiivsest kui ka kvantitatiivsest aspektist võib põhjustada ka valkudest tingitud allergiajuhtude sagenemist. Allergia juhtumid on tänapäeval sagenenud ka Eestis. Allergiat (sh. toiduallergiat) esineb Eesti väikelaste hulgas juba sama sagedusega kui arenenud tööstusriikides
annaabi.ee 
