Festingeri (1957) kognitiivse dissonantsi (ebakõla) teooria kohaselt tunnevad inimesed pinget ja ebamugavust, kui nende sügavalt juurdunud tõekspidamised või väärtused on ohustatud. Atributsiooniteooria keskendub seletustele, mida inimesed kasutavad kognitiivse dissonantsi leevendamiseks. Weineri arvates on enamik edu või ebaedu seletusi ja põhjendusi iseloomustatavad 3 aspektist. Atributsiooniteoorias vaadeldakse tavaliselt edu ja ebaedu seletusi saavutussituatsioonides võimete, jõupingutuste, ülesande raskuse ja nn vedamise valguses. Edu ja ebaedu atributsioonid B. Weineri (1986) järgi Atributsioon Püsiv faktor Ebapüsiv faktor Sisemine VÕIMED J ÕUPINGUTUS Ma olen tark/ Ma töötasin Ma olen rumal kõvasti/ Ega ma eriti püüdnudki
Kognitiivse dissonantsi teooria kohaselt tunnevad inimesed pinget ja ebamugavust, kui nende senised tõekspidamised ja väärtused satuvad ohtu. Tekkinud ebamugavustundest vabanemiseks püüavad inimesed leida seletusi või käitumisviise, mis aitavad neil vähendada tõekspidamiste ja välise keskkonna väljakutse vahel tajutud ebakõla. Üheks kognitiivse dissonantsi ületamise võimaluseks saavutussituatsioonides on edu või ebaedu atributsioonid, mis aitavad inimesel säilitada nende positiivset minapilti. Kuigi sellised seletused on subjektiivsed, määravad nad suures ulatuses ära nii käitumise kui ka sellega kaasnevad emotsioonid inimeste edasises tegevuses. Enamiku edu või ebaedu atributsioone saab iseloomustada kolmest aspektist: sisemiste ja välimistena; püsivate ja ebapüsivatena; kontrollitavate ja mittekontrollitavatena. Õppimist motiveerivad kõige paremini nii edu kui ka ebaedu korral
ja muutumatutena, seevastu ülesannete lahendamiseks rakendatud jõupingutust nähakse hõlpsasti muudetavana.) Kolmandaks tajuvad inimesed edu ja ebaedu põhjusi kas kontrollitavate või kontrollimatutena. (Kontrollitavana tajutakse mõningaid ebapüsivaid edu mõjutavaid tegureid, nagu jõupingutus, kuid mitte õnne, sest see ei olene meie tahtest.)Edu ja ebaedu tüüpilised põhjendused. Atributsiooniteoorias vaadeldakse tavaliselt edu ja ebaedu seletusi saavutussituatsioonides võimete, jõupingutuse, ülesande raskuse ja nn vedamise valguses. Neist on võimed ja jõupingutus inimese sisemisteks omadusteks; ülesande raskus ja vedamine aga välised mõjutegurid. Nii võimeid kui ülesande lahendamiseks tehtud jõupingutust näeb õpilane sisemistena, tajub ta neist esimesi suhteliselt püsivate ja tema poolt vähe kontrollitavatena; teist aga tema tahtele alluvana. Sarnane olukord on