· integreeriv meeskonnatöö - kogutakse kogulahenduse leidmiseks kõik ressursid · sünergiline meeskonnatöö - luuakse midagi uut, sünergiline efekt 1+1=3 Meeskonnaliikmete kaasamine Liige - aitab seada sihte, eesmärke töötab välja meetodid tulemuste mõõtmiseks, visandab tegevused, mis on vajalikud sihtide saavutamiseks, teeb kindlaks missugust abi on vaja kolleegidelt, kannab ette tulemustest kui töö on tehtud. Liider - hoolitseb sihtide saavutatavuse eest, aitab kehtestada tasakaalu meetodite keerukuse ja tulemuse väärtuse vahel, osaleb plaanide alternatiivide arutlustes, aitab saada koostööd ja toetust, jälgib töö edenemist. Meeskonnatöö puudused: 1)Logelemise efekt - töö tõhususe vähenemine 2)Ringelmanni efekt - energiakulu meeskonnasisestele suhetele 20. Töötajate hindamine Töötajate hindamine võimaldab juhtidel anda töötajatele tagasisidet nende töö kohta ja seada tuleviku eesmärke.
• Tööjõuressurssi puudus või vähesus keskkonnas – mõjutajaks nii otseselt, kui kaudselt kohviku käivet ja eksistentsi. 12 1.7 Ettevõtte sisesed riskid • Linnavalitsuse poolselt määratud kõrged kommunaalkulud, mille hinda ei saa ettevõte ise reguleerida ning mis on arvestuslik osa püsikuludes. • Tarnijatega koostööna saavutatavuse tase- kas tekib koostöös usaldus või mitte(kaubale krediiti saamine). • Tarnijapoolne kauba tarnimise tihedus - st kauba jõudmise teekonna pikkus ja ajaline sobivus ettevõttele. Lisanduvad tarnijapoolsed nõudmised, kauba väiksemale tellimusemahule lisatakse transpordikulumäär seitse(7) eurot (nt. 98,99 eurot maksvale tellimusele) • Kõrged remondikulud rendiruumidele- mille puudujäägil tuleks leida rahastuse
tavalisest inimesest. See, mis teda eristab, on sisemiselt ükskõikne hoiak enesealalhoiu seisukohalt eelistatavatesse asjadesse, mida ta püüab omada. Ühe eluviisi eetilise õigustatuse üle saab otsustada üksnes sisemise hoiaku alusel, mitte selle välise käigu alusel. Kõik teod, mis on sooritatud vooruslikust hoiakust lähtudes, on õigustatud, kõik teod, mis on sooritatud voorusetust hoiakust lähtudes, on õigustamatud. Eelpoolkirjeldatud ükskõiksuse saavutatavuse seadsid kahtluse alla teised, stoikutega konkureerivad filosoofiakoolid. Stoikute oponendid väitsid, et enesealalhoiuks positiivse tähendusega nähtusi ei saa inimene mitte pidada hüvedeks, ja kui ta nendest ilma on, tähendab see tema jaoks paratamatult seda, et ta ei saa olla õnnelik. Stoikud seevastu kinnitasid, et niisugune väärtustamine ei tulene vahetult läbielamisest, vaid põhineb eelnevale mõistusotsustusele. Stoikute vaated ühiskonnale, riigile ja õigusele