küsimuste vastu. · Ajakriitiline hoiak, mis näeb ühe väljapääsuna inimese sisemist puhastumist, individuaalse vabaduse ja vastutuse suurenemist. · Luule ja kunsti tõeväärtuse rõhutamine. RÜHMITUSE NIMI · Arbuma tähendab ennustama, nõiduma, loitsima. · Sõna pakkus välja Bernard Kangro. · Arbujad on eesti kultuuri üks suuri legende ja luule kuldaja sümboleid ·Arbujad on lugu sõja jalgu jäänud ja harali saatustega põlvkonnast VÄLJAANTUD TEOSED ·13 luuleraamatut (,,Tähetund") ·7 Luuletust koguteostes (,,Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat") ·5 proosat (,,Tuulearmuke") Bernard Kangro on avaldanud arbujatest kirjanduslooliste mälestustega põimitud essekogud "Arbujad" (1981) ja "Arbujate kaasaeg" (1983). KASUTATUD KIRJANDUS · https://et.wikipedia.org/wiki/Arbujad · https://prezi.com/ci2joo8jbm8a/arbujad/ · http://g3.nh.ee/images/pix/file69115451_tn_eefv-76be8x
Peterburi ise sünnitabki ebainimlikke suhteid ja egoismi. Kui linnaelanik ei näe enda ümber muud kui vägivalda, siis kas pole õigustatud tema mõtted, mis liiguvad mõrva suunas? Kui ta näeb vägistatud tütarlast, keda ootab ilmselt prostituudi elu või on igal tänaval näha kõrtsidest väljuvaid alkohooolikuid, siis kas sellised mõtted pole mitte loogilised? Nähes selliseid alandatuid ja solvatuid, nähes väga paljusid kurbade saatustega inimesi ning võrreldes neid ühe täi, ühe ahne vana liigkasuvõtjaga, võib ju kergesti tekkida kiusatus võtta kõik sellelt täilt ja anda vaestele ning alandatutele. Kuid kas Raskolnikovi puhul oli tegu aitamisega või sünnitas Peterburi egoisti, kes sooritas mõrva, et iseendale midagi tõestada? Raskolnikov jagas inimesed harilikeks ja haruldasteks. Kogu oma teooriast rääkides pidas ta end ilmselgelt haruldaseks või vähemalt tahtis end selliseks pidada.
Esimesed J.Londoni teosed, mis ilmusid eraldi väljaannetena olid novellikogud "Põhja Odüsseia" (1900), "Ta isade jumal" (1901), "Pakase lapsed" (1902) ja romaan "Lume tütar" (1902).Veidi hiljem veel kogu "Usk inimestesse" (1904) ja romaan "Merehunt" (1904).Neis teostes kujutab London elu karmis Põhjas.Peamisteks kangelasteks on kullaotsijad.London näitab tugeva isiksuse võitlus loodusega.Elu on Põhja kokku vedanud inimesi mitmesuguste iseloomudega, mitmesuguste saatustega ja mitmesuguste minevikkudega.Ühed karastavad, mehistuvad, muutuvad ausateks ja julgeteks looduse peremeesteks.Teised jäävad alatuteks väikesteks inimesteks, nagu nad on olnud.Kõiki neid ühendab raugematu elujanu. Sümpaatiaga kirjutab J.London vähenõudlikest ja kartmatutest indiaani naistest, kes käituvad suure mehisusega seal, kus nende valged õed võib-olla pisaraisse kohkuksid.Indiaanlaste ja valgete vahekordadest kirjutades jääb London aga "valge rassi"
Vilde poolt on teadlik tähelepanu pööramine faktilisele andmestikule nii sotsiaalse olustiku kui ka sündmuste reprodutseerimisel, allikmaterjalide ulatuslik kasutamine ja ka otsene kirjandusteose teksti viimine, publitsistlik rakendamine. Kõige sellega oli Vilde oma ajas uudsete võimaluste julge kasutaja. Autor lähenes ainele üsna suurel määral publitsistina, kelle jaoks olulisem oli sündmus ja selle põhjused ning neis peituv ideoloogiline mõjujõud, kuna inimesed oma suhete ja saatustega jäid sekundaarseks. Vilde triloogia märgatav uudsus seisnes selles, et ta püüdis hõlmata laiemaid sotsiaalseid liikumisi, mis ei mahu perekondlik-isikliku elu raamidesse. Oma parima saavutas kirjanik rahvahulkade meeleolude ning reageeringute panoraamse kujutamisega just ,,Mahtra sõjas", näidates tõepäraselt talurahva kustumatut õiglustunnet, enesesäilitamisvaistu, vastupanu rõhumisele ja ebaõiglusele. Taotlus hõlmata kujutatava ajajärgu sotsiaalsete
annaabi.ee 
