- Krogistad seletab, et tal tööd väga vaja, sest minevikus ajas halba äri ja pank talle kui esimene redeliaste, et endast jälle lugupidavat inimest teha - Ähvardab Nora raha saladuse Helmerile ära rääkida (Nora laenas raha Krogstadi kaudu võlakirja vastu, isa kinnitas nii-öelda selle) - Selgus, et isa olla paberile alla kirjutanud kolm päeva pärast oma surma (2. oktoobril, kuid suri 29. septembril), tegelikult Nora ei saatnudki võlakirja isale, vaid võltsis isa allkirja jms - Krogstad ähvardab, et kui paberi kohtule esitab, mõistetakse Nora seaduse ees süüdi, juhul kui ta peaks oma töökohast ilma jääma - Nora valetab mehele, et tema äraoleku ajal ei käinud keegi seal, kuid jääb vahele, sest Torvald nägi Krogstadi väravast väljumas, sai aru mida mees tegemas käis - Selgus, et Krogstad oli allkirju võltsinud ja puhtalt pääsenud, Helmeri arvates see
Ta isa suri, kui tüdruk oli väike. Samuti suri väikene õde, keda Margareta väga armastas. Muidugi eksisteeris veel ka Margareta vend, kuid teda polnud kunagi perekonnale toeks. Tüdruku ema oli väga karm ja kasvatas oma lapsi usklikus vaimus. Margareta ei võinud kusagil lõbutseda ja pidi kogu aeg tööd tegema ja emaga koos olema. Nende omavahelised suhted olid üsnagi halvad. Vend hooples Margareta voorusega ja muud ta teose jooksul korda ei saatnudki (läks küll kahevõitlusesse Faustiga, kuid seda põhjusel, et too olevat rüvetanud tema õe maitse. Lühidalt öeldes ei olnud Margareta vennal enam millegagi hoobelda ja teiste silmis eriline näida). Ema oli kohutavalt karm ning usklik ja isa roll peres põhimõtteliselt puudus. Kokkuvõttes võib öelda, et Margareta ei saanud pöörduda oma muredega ema või kellegi teise poole, sest ta ei tahtnud teisi oma
,,Elekter on väga hea asi, sest see on pikne. Aga piksega peab ettevaatlik olema, tema võib tappa. Pikne tapab väga kergesti ja mitte kunagi õigel ajal. Seda peate oma sugulasele meele tuletama." Härra Maurus naeratas, sest ta heitis nalja. Temal olid mõnikord niisugused naljad, Indrek tundis neid. Aga kiri, mille pärast niisugune nali sündis, käis nõnda: ,,Minu eelmine kiri on halb kiri, see põletage ära. Kui ta oleks kauemaks minu kätte jäänud, siis ma poleks teda ära saatnudki. Ta on hirmus võlts. Ja kangesti tark, eks? See kiri on palju targem kui mina ise. Nüüd ma kirjutan teile lihtsalt ja otsekoheselt. Kirjutan ausalt ja avalikult, nagu sõber kirjutab sõbrale, sest ma tunnen, meie oleme sõbrad. Ma lubasin Teile oma aadressi saata, mäletate? See oli muidugi tühi loba. Aga seda te teate ilma minu ütlemisetagi, sest nüüd te ju teate niikuinii juba, mis minuga õieti on. Mulle on see
annaabi.ee 
