Refräänsõnu kasutatakse regilauludes(kaske-kaske). Uus rahvalaul: Tekst- pikem, jutustava sisuga, salmidus, lõppriim on salmi lõpus, eeskujuks olid kirikulaulud, levisid suulisel teel Viis- laenviisid, tantsuviisid Esitlus- lauldakse üksi, saatemuusikaga, lauldi ajaviiteks Liigid- meeste laul ja meeste teema, naistelaul, ringmängulaulud Rahvapillid: ¤ Puhkpillid- sarvpillid, kõrrepill, torupill, karjapasun, trompet ¤ Keelpillid- kandeled, hiiukannel ¤ Lõõtspillid- ¤ Löökpillid- lokkupill, parmupill M. Härma looming: ¤ tegeles rahvalaulude töötlusega. ¤ kantaadid, koorilaulud, soololaulud Teemad: 1
paneme end proovile erinevates võistlustes, laulame ja tantsime.hea * Igalt klassilt ootame jõulupeoks 1 etteastet. Selleks valige tuntud jõuluviis, tehke sellele uued sõnad, lavastage muusikavideo, filmige. Laul võib olla ka räpp, popurrii erinevatest jõuluviisidest vms. Klassid, kes ei soovi oma etteastet filmida, esitavad oma laulu jõulupeol, live`s. Linke muusikavideode või kohapeal esitatavate laulude saatemuusikaga ootame 14. detsembriks aadressil: [email protected]. *Iga klass teeb loosiga saadud klassile jõulukaardi ja annab selle üle jõulupeol. * Riietus - vali endale viimase 100 aasta hulgast rõivamoe poolest meeldivaim aastakümme ja riietu vastavalt. Parimatele auhinnad! *Võta istumiseks kaasa oma padi. Toredat jõuluaega! 8. klassid
hinnatava panuse jaapani maalikunsti mitme sajandi vältel. Linnakultuuris oli tähtsal kohal ka teater. Jaapanis tegutsesid juba keskajal rändtrupid, kes etendasid lastele nukunäidendeid. Muutunud 16. sajandi paikseks, panid need trupid aluse nukuteatrile nimega bunraku. 17. sajandil kujunes bunraku väga populaarseks linnakultuuri osaks. Etendusi anti 1 1.5 meetriste nukkudega, kusjuures iga nuku liikumapanemiseks oli kolm nukujuhti, kelle tegevus pidi olema kooskõlas laulu ja saatemuusikaga. Umbes samal ajal tekkis rahvateater kabuk, kus mängisid vaid meesnäitlejad (ka naiste osi), kelle amet oli sageli pärandatav. Bunraku ja kabuki kõrval oli populaarne ka klassikaline no-teater, mis pärines 14. sajandist. Katsura villa Kano koolkonna üks töödest Ilmalik kunst Kyoto õukonna tellimusel arenes elamismõnu ja esteetilisi naudinguid pakkuv ilmalik kunst
musterrühmade esinemised teatrites ja staadionidel. Põhjapanevad olid võimlejate massiesinemised Tallinna staadionil 1. ja 2. Eesti Mängude raames 1934. ja 1939 aastal. Nii nais-kui ka meesvõimlejate kavad loodi Idla juhtimisel Tallinna Võimlemise Instituudis. Võimlemiskavadega näidati rahvale igakülgselt läbimõeldud, teaduslikule alusele rajatud harjutuste kogumit-kehakooli. Harjutused olid kaunite üleminekutega sarjadeks koondatud ja moodustasid proua Leida Idla kogeniaalse saatemuusikaga võluva terviku ning pakkusid seega haarava elamuse. Idla massiesinemised ei taotle üksnes vaatemängulisust, mida saavutatakse erinevate trikkide,näiteks mitmevärviliste ümberpööravate seelikute ja muu butafooriaga, nagu meil staadionidel vahel näha võib, vaid esinemised on eeskätt suunatud võimalejaile endile- nende keha arendamisele ja võimlemise propageerimisele. Selles avaldub Idla eripära.(Dagmar Normet, 2001, " Võimlemine läbi sajandi" : Eesti Spordiseltsis Kalev, lk 11)
annaabi.ee 
