KAMMERLAUL 19. Saj muusikažanr – kammerlaul ehk Lied, salongikultuur kodune seltskondlik musitseerimine kodanlikes peredes. Oluline tunnusjoon on soolohääle ja saatepartii ühtne läbikomponeeritus ja terviklikkus. Saateinstrument klaver. Oluline oli dünaamikamuutus. Saade oli tehniliselt keerukas. Franz Schubert Austria helilooja. Kirjutas üle 600 laulu. Schuberti elu oli raske - emotsionaalsed läbielamised ja kannatused. Koondas laule tsüklitesse.
Rüütlilaulikud- igast seisusest inimesed, laulavad täisvarustuses.13.saj esimesed võistlused, nõiad, naised õukondadest, aluseks kirju poeesia, laulavad: südamedaamikultusest, serena-öölaul, alba-koidlual, Neitsi Maarja auks, ristisõja laulud, ballaadid (pikad jutustava sisusga lugulaulud) Saadab alati menestrel pillimängija laulja. Madalamast soost rändlaulik. Tänu neile jõuab rüütlikultus lihtrahvani. Lauto-armastatuim rüütlilaulikute saateinstrument. Bernart de Ventadorn, Richard Lõvisüda, Adam de la Halle, Walter von der Vogelweide Sansoon-prantsuse buduaarimiljööline (daami eluruumid) armastulaul. Pillid ja pillimuusika Klassikalisel keskajal ei eksisteeri veel iseseisvat instrumentaalmuusikat. Pillidel saatemuusika funtksiooni täitmine ja tantsumuusika. Pillid: Orel-pillide kuningas, asus kirikus. Vanim kirikuorel Achenis, õukondlik orel, kandeorel (portatiiv) Keelpillid:
Samuti tekkisid rahvusromantilised koolkonnad nt Soomes Jean Sibelius, Norras Edvard Grieg, Venemaal Pjotr Tsaikovski. 1.3. Kammerlaul ehk Lied Saksamaal tekkis uus vokaalmuusikaline zanr 19. sajandi alguses kammerlaul e lied, mis on klaverisaatega soololaul. Sellega seoses arenes salaongikultuur Euroopas ning levis kodune seltskondlik musitseerimine kodanlikes peredes. Liedi oluline tunnusjoon on soolohääle ja saatepartii ühtne läbikomponeeritus ja terviklikkus. Kammerlaulu saateinstrument oli tavaliselt klaver, millest kujunes 19. sajandil populaarseim pill. Klaverisaade polnud lihtsalt harmooniataust, vaid püüdis edasi anda laulu teksti põimitud tundeid nt hobuse kappamine, lehtede kohin, vetevulin. Seega olid klaverisaated tehniliselt keerukad ja eeldasid esitajalt väga häid pianistivõimeid. Oma eelkäia klavessiiniga võrreldes oli klaver rikkama kõlaga ning võimaldas esitada romantilisele muusikale nii olulisi
eneseiroonias või irvitavas võllahuumoris. Blues on eeskätt kaebelaul, milles kurdetakse igapäevase elu raskusi, ebaõnne armastuses ja paljusid muid muresid, millest vaese inimese elus kunagi puudust pole. Tavaliselt on blues'i tekst napisõnaline, rahvalikult lihtne ja otsekohene. Intiimsemate teemade puhul on see otsekohesus paljusid sokeerinud ja andnud põhjust pidada blues'i patuseks lauluks. Oma esialgsel kujul eksisteeris blues saateta, hiljem lisandus laulule primitiivne saateinstrument, mille puhul kerkis päevakorda küsimus harmoonilisest taustast. Swing Tarbemuusikas väljendusid kõik ühiskonna muutused. Chicago sai pärast 1918. a. uueks jazzikeskuseks. Stiil seguneb ja muutub. Inimeste mänguoskused olid teinud suure arenguhüppe. -4- Järjest rohkem tuli solisti-improvisatsioone. Lugudesse ilmus harmoniseeritud lõike. Teemadena
Intiimsemate teemade puhul on seoses sellega aja jooksul üsnagi keeruliseks ja tehniliselt nõudlikuks kunstmuusikaks. Valdav osa see otsekohesus paljusid sokeerinud ja andnud põhjust pidada blues'i patuseks lauluks. Oma esialgsel sellest inspiratsioonist, mida mitmed euroopa heliloojad ammutasid jazzmuusikast 20. sajandi kujul eksisteeris blues saateta, hiljem lisandus laulule primitiivne saateinstrument, mille puhul kerkis algupoolel, kuulub tegelikult just ragtime'i kontiosse. Ragtime oli saadaval nootidena. Võib pidada päevakorda küsimus harmoonilisest taustast. loomulikuks, et just ragtime oma põhiliselt euroopaliku olemusega ja kerge neegerliku värvinguga levis Aja jooksul on välja kujunenud mõned kindlad blues'i vormid (arhailine Aeeslaulja+Bkoor), mis
annaabi.ee 
