Seda tööd tegi ta innuga 28 aastat. Tema hoole all võrsus 24 lendu noori muusikuid. Uno Naissoo tegevus Tallinna Muusikakoolis ei piirdunud üksnes muusikateoreetiliste ainete õpetamisega. Temalt said sütitust õpilaste dzässansamblid, heliloomingu konkursid, teoreetilised arutelud. Oma praktilised kogemused ja teoreetilised teadmised summeeris Uno Naissoo käsiraamatutes "Harmoonia alused", "Dzässilik harmoonia ja orkestratsioon", "Saatefaktuuri kujundamine" ja mitmetes teistes töödes. Tema asjatundlikke nõuandeid said algajad autorid Heliloojate Liidu noortesektsiooni töökoosolekutel. Ta oli veendunud, et iga õige helilooja peab olema tihedas kontaktis oma muusika esitajaga. Ta peab tundma peale tippesinejate ka tavaliste taidlusansamblite tööd ning võimalusi . Ise juhatas ta Vabariikliku Haigla naisansamblit ja ETKVL-i ansamblit "Onyx". Laule kirjutas ta ansamblile "Collage" ja teistelegi, kes repertuaarimuredega
Selles eesmärgiks oli vähetuntud, kuid väärtuslike teoste propageerimine (näiteks Schuberti ja Schumanni laulud, Wagneri ooperiaariad, osad Berliozi sümfooniaist). 18. Orkestraalsuse taotlus Iseloomulikuks jooneks oli klaveri orkestrile lähendamise püüe. Selle taotluseks oli orkestraalse kõla saavutamine kasutades mitmesuguseid võtteid. Parema pedaali abil pannes meloodia helisema, vabastas ta käed laiakõlalise saatefaktuuri improviseerimiseks kas arpedzode, ulatuslike passaazide või akordide näol. Teiseks taotluseks oli üksikute orkestripillide tämbrite järeleaimamine. Ühel korral esitas teemasid registris, mis meenutas tsello või metsasarve mahlakat tämbrit. Enamuses olid sellised lõigud antud piano dünaamikas. Teisel korral aga kandis ta sama meloodia kõrgesse registrisse esitades seda oktaavis ja tugevas fortes nagu orkestri tuttit meelde tuletades. 19
Berliozi sümfooniaist jne.). Lisaks kõigele esitas Liszt oma kontsertidel improvisatsiooni publiku poolt antud teemale. 3. Orkestraalsuse taotlused. üheks tolle ajastu pianismi iseloomulikumaks jooneks oli klaveri orkestrile lähendamise püüe. Milles väljendusid tema orkestraalsuse taotlused? A. Orkestraalse kõla saavutamiseks kasutas ta mitmesuguseid võtteid. Pannes parema pedaali abil meloodia helisema, vabastas ta käed laiakõlalise saatefaktuuri improviseerimiseks kas arpedzode, ulatuslike passaazide või akordide näol. B. üksikute orkestripillide tämbrite järeleaimamine. Kord esitas ta teemasid registris, mis meenutas tsello või metsasarve mahlakat tämbrit. Enamuses olid sellised lõigud antud piano dünaamikas. Siis kandis ta sama meloodia kõrgesse registrisse esitades seda oktaavis ja tugevas fortes nagu orkestri tuttit meelde tuletades. 4. Virtuooslik element
ansamblitest, sümfooniatest, keelpillikvartettidest, klaveritriodest jne. Eesmärgiks oli vähetuntud, kuid väärtuslike teoste propageerimine (Schuberti ja Schumanni laulud, Wagneri ooperiaariad, osad Berliozi sümfooniaist jne.). Lisaks kõigele esitas Liszt oma kontsertidel improvisatsiooni publiku poolt antud teemale. Orkestraalse kõla saavutamiseks kasutas ta mitmesuguseid võtteid. Pannes parema pedaali abil meloodia helisema, vabastas ta käed laiakõlalise saatefaktuuri improviseerimiseks kas arpedzode, ulatuslike passaazide või akordide näol. Võrreldes mahuka klaveriloominguga on Liszti orkestriteoste arv tunduvalt tagasihoidlikum (kaks sümfooniat, 13 sümfoonilist poeemi, veel teatud sündmuste puhuks loodud pidulikke marsse, avamänge, mõningaid teiste autorite teoste ümbertöötlusi). Liszti sümfoonilse muusika raskuspunkt lasub tema sümfoonilistel poeemidel. Need on Liszti poolt täiusele
annaabi.ee 
