Toiduahel . energia ja aine liikumine tootjatelt tarbijate kaudu lagundajatele Ökoloogiline püramiid ökosüsteemi stroofilise struktuuri kujutis, mille astmed on troofilised tasemed. Energasisaldus väheneb järsult tootjatest tipptarbijateni. Laguahel toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmastest tarbijatest ja lõpeb mikroobidega, kuni aine mineraliseerumiseni. Tööstusmelanism loomade ja taimede pärilik kohastumine inimeste põhjustatud keskkonnamuutustega Taimede saastetolerantsus - kohastumine eluks saastatud keskkonna Kultuuliigistik liigid, kelle olelusvõime ja levikuala on inimene tahtlikult või tahtmata laiendanud Bioindikatsioon- keskkonnasesundi jälgimine taime- ja loomaliikide abil Veepuhastus Heitvesi inimkasutuses olnud ja loodusesse tagasi juhitud vesi Reovesi heitvee osa, mille füüsikalised või keemilised omadused muutnud ja mis vajab puhastamist Reoained orgaanilised, toitained, heljum
3 · Keskkonnamuutused on seotud kas looduslike protsessidega või on inimtegevuse tagajärjed. Oraganismidel on siin 2 võimalust: -liikuda mujale või kohaneda o -välja surra · Kohanemine e. kohastumine- pärilik kohastumine e. ataptsioon. Pöördumatu adaptsioon e. evolutsioon. Nt:mürgiresustantsus, tööstusmehanism, saastetolerantsus. · Rellikt-taksonoomiline üksus, mille areaal on mingi varasema perioodiga võrreldas tugevasti vähenenud(hõlmikpuu). · Endeem-liik või takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa- alaga(mäestik, saar jne).(Saaremaa robirohi) · Neoendeem-pole veel jõudnud levida kõikjale, kus sobivad tingimused. · Paleoendeem ehk relikt- levila ahenenud. · Punane raamat- raamat välja surnud või sellises ohus olevatest liikidest. 1988-
3 · Keskkonnamuutused on seotud kas looduslike protsessidega või on inimtegevuse tagajärjed. Oraganismidel on siin 2 võimalust: -liikuda mujale või kohaneda o -välja surra · Kohanemine e. kohastumine- pärilik kohastumine e. ataptsioon. Pöördumatu adaptsioon e. evolutsioon. Nt:mürgiresustantsus, tööstusmehanism, saastetolerantsus. · Rellikt-taksonoomiline üksus, mille areaal on mingi varasema perioodiga võrreldas tugevasti vähenenud(hõlmikpuu). · Endeem-liik või takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa- alaga(mäestik, saar jne).(Saaremaa robirohi) · Neoendeem-pole veel jõudnud levida kõikjale, kus sobivad tingimused. · Paleoendeem ehk relikt- levila ahenenud. · Punane raamat- raamat välja surnud või sellises ohus olevatest liikidest. 1988-
Kohanemine (tihti pöörduv) ei ole kohastumine (pöördumatu) Alleni reegel - külmas kliimas elavatel liikidel on kehast eemale ulatuvad kehaosad lühemad, kui soojas kliimas.. Kõrvad, saba Bergmanni reegel - püsisoojaste loomade perekondades külma kliima liikidel kehamõõdud suuremad kui soojas kliimas... karud Glogeri reegel - soojas kliimas elavad püsisoojased on tumedamad Kohastumused: Ülemised reeglid Mürgiresistentsus Tööstusmelanism Taimede saastetolerantsus Bioindikatsioon - keskkonnaseisundi jälgimine taime- ja loomaliikide abil. Eeldab elusorganismide ja keskkonna vaheliste seoste tundmist. (samblikud jms) Tuntuim rakendusviis on taimede kasutamine maavarade otsinguil ja õhu saastamuse hindamisel. Bioinvasioon - ökosüsteeme vms kahjustavad liigid. Invasiivsed liigid. Võõrliikidel on negatiivnemõju, nt karuputk Sisenevad kohalikku toiduahelasse Võivad olla toksilised
Endla Reintam, 2008/2009 51 peetakse oluliseks, kui mitte ainupõhjuseks nähtavust saaki jahtivaile väikelindudele: saastunud piirkondade nõest tumestatud ja samblikuvabadel puutüvedel on tume liblikas halvast nähtav, seega paremini kaitstud kui selgelt eristuv hele vorm. Heleda samblikuga kaetud okste vahel on tume vaksik seevastu lindudele palju kergemini tabatav kui hele liblikas. 13) taimede saastetolerantsus taimede kohastumine saastunud elukeskkonnaga. Palju on uuritud raskmetallide suurt sisaldust taluvaid taimepopulatsioone kaevandusaladel ja erinevate reostusallikate läheduses. Tavaliselt on tegemist vase, tsingi, tina, nikli või arseeniga. Kuigi metallitolerantsust teatakse rohkem sootaimedel, on seda täheldatud ka mere- ja magevee vetikatel ning sammaldel. Taimed võivad kohastuda ka õhusaastega, näiteks vääveldioksiidi ja osooniga.